3.8.2015
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 254/13
Euroopa Liidu Nõukogu 1. juunil 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 19. märtsi 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-413/13: City Cycle Industries versus Euroopa Liidu Nõukogu
(Kohtuasi C-260/15 P)
(2015/C 254/17)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: S. Boelaert, Rechtsanwalt R. Bierwagen ja Rechtsanwalt C. Hipp)
Teised menetlusosalised: City Cycle Industries, Euroopa Komisjon, Maxcom Ltd
Apellandi nõuded
Nõukogu palub Euroopa Kohtul:
—
tühistada Üldkohtu 19. märtsi 2015. aasta otsus kohtuasjas T-413/13: City Cycle Industries vs. Euroopa Liidu Nõukogu, mis toimetati nõukogule kätte 23. märtsil 2015;
—
jätta vaidlustatud määruse (1) peale City Cycle Industries’i esimeses astmes esitatud tühistamishagi rahuldamata, ja
—
mõista nõukogu esimese astme ja apellatsioonimenetlusega seotud kohtukulud välja City Cycle Industries’ilt.
Teise võimalusena
—
saata kohtuasi Üldkohtusse tagasi uueks arutamiseks;
—
otsustada mõlema kohtuastme menetlusega seotud kohtukulude kandmine edaspidi.
Väited ja peamised argumendid
Üldkohus tõlgendas vääralt algmääruse (2) artikli 13 lõiget 1, kui järeldas, et nõukogul ei olnud piisavalt tõendeid, et asuda seisukohale, et hageja oli seotud ümberlaadimisega. Üldkohtu tõlgendus, mille ta andis tingimustele, mille äriühingud peavad täitma, et nad laiendatud meetmetest vabastataks, on vastuolus algmääruse artikli 13 ülesehtitusega (esimene väide).
Üldkohtu järeldust, et nõukogul ei olnud Üldkohtule esitatud dokumentide alusel tõendeid, mille põhjal ta oleks vaidlustatud otsuses saanud järeldada, et hageja oli seotud ümberlaadimisega, ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Vastupidi vaidlustatud kohtuotsuses märgitule, arvestades seda, et ümberlaadimine oli siseriiklikul tasandil nõuetekohaselt tõendatud ning et hageja vabastamise taotlus ei olnud põhjendatud, said nõukogu ja seejärel Üldkohus faktide põhjal pealegi järeldada ainult seda, et hageja oli ümberlaadimisega seotud. Vastupidisele järeldusele jõudes moonutas Üldkohus fakte (teine väide).
(1) Nõukogu 29. mai 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 501/2013, millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes määrusega (EL) nr 990/2011 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast lähetatud jalgrataste impordile olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Indoneesia, Malaisia, Sri Lanka või Tuneesia või mitte (ELT L 153, lk 1).
(2) Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, lk 51).
Full & Egal Universal Law Academy