21.9.2015
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 311/17
Sea Handling SpA (likvideerimisel), varem Sea Handling SpA, 8. juunil 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 25. märtsi 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-456/13: Sea Handling versus komisjon
(Kohtuasi C-271/15 P)
(2015/C 311/22)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Apellant: Sea Handling SpA (likvideerimisel), varem Sea Handling SpA (esindajad: advokaadid B. Nascimbene ja M. Merola)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
1.
Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 25. märtsi 2015. aasta otsus kohtuasjas T-456/13;
2.
tühistada Euroopa Komisjoni 12. juuni 2013. aasta otsus Ares (2013)2028929, millega keelduti võimaldamast apellandil tutvuda teatud dokumentidega, mis seonduvad menetlusega SA.21420 – Itaalia/Sea Handling, ja
3.
mõista kohtukulud, sealhulgas Üldkohtus kantud kulud, välja Euroopa Komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
1.
Esimene väide, et on rikutud õigusnorme ning et vaidlustatud kohtuotsus on vastuoluline ja puudulikult põhjendatud seoses määruse nr 1049/2001 (1) artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes ette nähtud uurimise eesmärgi kaitsega seonduva erandi hindamisega.
Üldkohus on rikkunud õigusnorme, sest pidas õiguspäraseks komisjoni tuginemist üldisele konfidentsiaalsuse eeldusele dokumentidega tutvumise taotluse korral, mis on esitatud konkreetsete dokumentide kohta. See, kuidas Üldkohus tõlgendas määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes ette nähtud uurimise eesmärgi kaitsega seonduvat erandit, tingib dokumentidega tutvumise õiguse piirangu, mis on i) ebaproportsionaalne arvestades määruse nr 1049/2001 artikliga 4 taotletavate eesmärkidega ning ii) ei ole nõuetekohaselt põhjendatud.
Seoses ebaproportsionaalsusega väidab apellant, et Üldkohus ei saa lubada komisjonil tugineda üldisele eeldusele juhul, kui on esitatud riigiabi menetlusega seotud dokumentidega tutvumise taotlus, kus taotletavad dokumendid on konkreetselt ja täpselt määratletud. Seda veelgi enam siis, kui käesolevaga sarnases kontekstis, mida iseloomustab menetlusnormide kahetsusväärne rikkumine komisjoni poolt, toob selline toimimisviis kaasa üldise konfidentsiaalsuse eelduse moondumise absoluutseks eelduseks, mille vastu ei saa midagi ette võtta isik, kes taotleb dokumentidega tutvumist; see on vastuolus määruse nr 10149/2001 artiklis 4 sätestatuga.
Seoses põhjendamatusega väidab apellant, et vaidlustatud kohtuotsuses ei ole nõuetekohaselt põhjendatud, miks Üldkohtu arvates on võimalik kohaldada õiguspõhimõtet, mida Euroopa Kohus väljendas kohtuotsuses, 29.6.2010, komisjon vs. Technische Glaswerke Ilmenau, C-139/07 P, EU:C:2010:376, juhtumitele, kus tutvuda ei soovita mitte kogu toimikuga, vaid konkreetsete dokumentidega.
2.
Teine väide, et vaidlustatud kohtuotsuses on rikutud õigusnorme, sest on välistatud dokumentidega osalise tutvumise võimalus.
Üldkohus eksis leides, et üldise eelduse kohaldamine õigustas taotletud dokumentide avalikustamisest keeldumist, andes komisjonile õiguse keelduda võimaldamast nendega osaliselt tutvuda. Käesoleval juhul ei olnud täidetud eeltingimused, mille alusel Euroopa Kohus on varem välistanud üldise konfidentsiaalsuse eeldusega hõlmatud toimikutega osalise tutvumise võimaluse; seetõttu ei saanud komisjonil olla õigust keelduda võimaldamast dokumentidega osaliselt tutvuda ainuüksi põhjendusel, et taotletud dokumendid sisaldusid riigiabi menetluse haldustoimikus.
3.
Kolmas väide, et vaidlustatud kohtuotsuses on rikutud õigusnorme, sest Üldkohus ei ole täitnud oma kohustust analüüsida dokumente, millega tutvumise võimaldamisest keelduti.
Üldkohus on rikkunud õigusnorme, sest ta ei ole täitnud oma kohustust analüüsida dokumente, millega tutvumise võimaldamisest keelduti, asudes seisukohale, et tal on võimalik kontrollida komisjoni tegevust asjaomaste dokumentidega tutvumata.
4.
Neljas väide, et kohtuotsus on vastuoluline ja et on rikutud õigusnorme, sest Üldkohus ei omistanud vajalikku tähtsust menetlusnormide rikkumisele vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel.
Vaidlustatud kohtuotsuses on rikutud õigusnorme, sest asuti seisukohale, et menetlusnormide rikkumine komisjoni poolt ei mõjutanud kuidagi apellandi võimalusi oma seisukoha esitamiseks seoses konfidentsiaalsuse eelduse kohaldatavusega käesoleva juhtumi suhtes. Üldkohus ei võtnud arvesse seda, et kõnealused rikkumised muutsid sisutühjaks apellandi menetlusõigused ning tingisid tegelikult üldise eelduse, et kahjustatakse uurimist, moondumise relatiivsest eeldusest absoluutseks eelduseks.
5.
Viies väide, et Üldkohus rikkus õigusnorme, sest ta eitas ülekaaluka üldise huvi esinemist.
Üldkohus rikkus õigusnorme, sest ta väitis, et ei esine ühtegi ülekaalukat üldist huvi, mida saaks vastandada määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 2 sätestatud eranditele, võtmata nõuetekohaselt arvesse argumente, mis apellant selles osas esitas.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).
Full & Egal Universal Law Academy