7.9.2015
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 294/42
Euroopa Ombudsmani 6. juulil 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 29. aprilli 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-217/11: Staelen versus Euroopa Ombudsman
(Kohtuasi C-337/15 P)
(2015/C 294/54)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Apellant: Euroopa Ombudsman (esindaja: G. Grill)
Teine menetlusosaline: Claire Staelen
Apellandi nõuded
Esimese võimalusena:
—
tühistada Üldkohtu otsus kohtuasjas T-217/11 (1), kuivõrd seal tehakse järeldus, et (a) Médiateur saatis korda mitmeid õigusrikkumisi, mis seisnesid liidu õiguse piisavalt selges rikkumises, (b) mittevaralise kahju tekkimine oli tuvastatud, ja (c) Üldkohtu tuvastatud õigusrikkumiste ja selle mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos, ning (2) kuivõrd Médiateurilt mõisteti välja hüvitis summas 7 000 eurot;
—
jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata, kuna Üldkohtu otsus tühistatakse;
teise võimalusena,
—
saata asi tagasi Üldkohtusse, kuna Üldkohtu otsus tühistatakse, ja
—
mõista kohtukulud välja õiglaselt ja võrdselt.
Väited ja peamised argumendid
Oma apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab Médiateur mitu väidet õigusnormi rikkumiste kohta.
Esiteks ta leiab, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta järeldas, et lihtsast hoolitsuskohustuse rikkumisest piisab piisavalt selge rikkumise tuvastamiseks. Médiateur leiab, et see Üldkohtu väide ei ole kooskõlas lepinguvälise vastutuse valdkonna kohtupraktikaga, mis eeldab, et isikutele õiguse loova õigusnormi piisavalt selge rikkumine oleks tõendatud ja kus rõhutatakse, et sellele tingimusele vastavuse üle otsustamisel otsustavaks kriteeriumiks on see, kui asjaomane institutsioon ilmselgelt ja tõsiselt eirab oma kaalutlusõiguse piire. Üldkohus jättis arvesse võtmata Médiateuri konkreetset rolli ja täpsemalt seda, et viimasel oli juurdluste läbiviimisel väga lai kaalutlusruum.
Teiseks ei ole Médiateur nõus Üldkohtu tõlgendusega, mis puudutab asjaolu, et kui ta viib läbi juurdlust ja kui institutsioon annab talle selgitusi, mis näivad talle veenvad, ei välista see tema vastutust hinnata, kas selle selgituse aluseks olevad faktilised asjaolud on tõendatud, eelkõige siis, kui nimetatud selgitus on ainus alus tema tehtud järeldusele, et haldusomavoli ei esinenud. Médiateur leiab nimelt, et institutsioonid peavad andma talle õiget teavet ning seega on õiguspärane, kui ta rajab oma järeldused talle esitatud teabele, kuni puuduvad tõendid, mis võiksid edastatud teabe usaldusväärsust kahtluse alla seada. Selles osas väidab Médiateur, et tal puudus igasugune põhjus karta, et esitatud teave ei vasta faktilistele asjaoludele.
Kolmandaks, kuigi Médiateur jagab Üldkohtu järeldust, et teatavad Médiateuri vastused olid sõnastatud ebamõistliku tähtaja jooksul, ei ole Médiateur nõus, et talle süüks pandav liidu õiguse rikkumine oleks piisavalt selge. Seega ei ole liidu lepinguväline vastutus tõendatud.
Neljandaks leiab Médiateur, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta ei andnud ühtki selgitust, kuidas see, et pr Staelen kaotas Médiateuri suhtes usalduse, kujutab endast mittevaralist kahju.
Viimaseks vaidlustab Médiateur põhjusliku seose talle süüks pandavate rikkumiste ja selle vahel, et pr Staelen kaotas Médiateuri suhtes usalduse.
Full & Egal Universal Law Academy