14.12.2015
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 414/15
Pensa Pharma, SA 12. augustil 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 3. juuni 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-544/12: Pensa Pharma, SA versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Ferring BV, Farmaceutisk Laboratorium Ferring A/S
(Kohtuasi C-442/15 P)
(2015/C 414/18)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Pensa Pharma, SA (esindajad: advokaadid R. Kunze ja G. Würtenberger)
Teised menetlusosalised: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Ferring BV, Farmaceutisk Laboratorium Ferring A/S
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
—
tühistada Üldkohtu 3. juuni 2015. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-544/12 ja T-546/12,
—
rahuldada Pensa Pharma S.A. tühistamishagi apellatsioonikoja otsuse peale asjades R 1883/2011-5 ja R 1884/2011-5,
—
mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt ja teistelt menetlusosalistelt apellatsioonikojas.
Väited ja peamised argumendid
1.
Apellant väidab, et Üldkohus on rikkunud oluliselt õigusnorme lükates tagasi apellandi nõude tunnistada Üldkohtu istungil esitatud argumendid vastuvõetavaks, kuna tegemist ei ole uute argumentidega vaid varem apellatsioonikojas ja Üldkohtus esitatud argumentide edasiarendusega.
2.
Lisaks jättis Üldkohus arvesse võtmata asjaolu, et apellatsioonikoda ei põhjendanud seda, miks ta jättis muutmata tühistamisosakonna otsuse, millega rahuldati kostja poolt esialgu neljas eraldi asjas, mis hiljem liideti, esitatud kaubamärgi kehtetuks tunnistamise taotlus ja millega mõisteti apellandilt välja nelja Siseturu Ühtlustamise Ameti menetlusega seotud kulud, kuigi mõlemad liidetud asjad põhinesid üksnes sellistel õigustel, millele viitas üks või mis kuulusid üksnes ühele kahest vastavast apellatsioonikojale kaebuse esitanust.
3.
Lisaks on vaidlustatud Üldkohtu otsuses moonutatud faktilisi asjaolusid ja tõendeid ning see põhineb Üldkohtu võimu kuritarvitamisel, kuna Üldkohus ei hinnanud olemasolevaid asjaolusid nõuetekohaselt ega kohaldanud määruse nr 207/2009 (1) artikli 8 rikkumist puudutava hagiavalduse teise väite hindamisel õigesti õigusnorme. Kui Üldkohus oleks järginud õiguse aluspõhimõtteid, mille hulka kuulub õigus õiglasele kohtumenetlusele ja otsuse põhjendamise kohustus, siis oleks ta pidanud talle esitatud hagi rahuldama. Üldkohus pealegi kinnitas apellatsioonikoja otsused olles ise täiesti teadlik asjaolust, et otsuste põhjendust – nimelt Beneluxi ja Prantsuse kaubamärkide olemasolu – ei olnud kostja suutnud Üldkohtu otsuse tegemise ajal tõendada. Seega rikkus Üldkohus määruse nr 207/2009 artikli 8 lõiget 1 ja artikli 53 lõiget 1 sellega, et ta kohaldas valesid õiguslikke kriteeriume otsustades, et hageja Beneluxi ja Prantsuse kaubamärkide registreering tuleb tühistada.
4.
Mõlemad eksimused on seotud nii menetlus- kui ka materiaalõigusega. Niisiis väidab apellant esiteks, et Üldkohus eksis tunnistades kohtuistungil esitatud argumendid vastuvõetamatuteks ja teiseks toob apellant esile põhjused, miks Üldkohus oleks pidanud otsustama, et hagiavalduse teine väide on põhjendatud, lähtudes väljakujunenud menetlusõiguse põhimõtetest ja faktilistest asjaoludest.
(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).
Full & Egal Universal Law Academy