7.12.2015
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 406/14
Euroopa Komisjoni 3. septembril 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 24. juuni 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-527/13: Itaalia versus komisjon
(Kohtuasi C-467/15 P)
(2015/C 406/15)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: V. Di Bucci ja P. Němečková)
Teine menetlusosaline: Itaalia Vabariik
Apellandi nõuded
Euroopa Liidu Komisjon palub Euroopa Kohtul:
—
tühistada Üldkohtu (kolmas koda) 24. juuni 2015. aasta otsus kohtuasjas T-527/13: Itaalia Vabariik vs. komisjon, mis tehti komisjonile teatavaks samal päeval;
—
jätta esimeses kohtuastmes esitatud hagi rahuldamata ja mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.
Väited ja peamised argumendid
1)
Üldkohus andis esimeses astmes esitatud teisele väitele ebaseaduslikult uue tõlgenduse ja kvalifitseeris selle ümber. Selliselt rikkus ta dispositiivsuse põhimõtet ja keeldu tõstatada omal algatusel otsuse sisu seaduslikkust puudutav väide, mida hageja ei olnud oma hagis õigeaegselt esitanud.
2)
Üldkohus rikkus ELTL artiklit 108 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (1) artiklit 1 seoses uue abi ja olemasoleva abi mõistetega. Konkreetselt leidis ta vääralt, et abi võib pidada olemasolevaks vaatamata sellele, et oli rikutud ühte selle otsuse tingimust, millega abi tunnistati siseturuga kokkusobivaks. Sellega eiras Üldkohus väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt pelgalt selliste tingimuste rikkumine on piisav, et tuvastada uue abi olemasolu, ning uute asjaolude puudumisel, mis võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale, põhjendada uut otsust kokkusobimatuse kohta.
Lisaks, olles õigesti tagasi lükanud argumendid väidetavalt piisava põhjenduse puudumise kohta, lükkas Üldkohus selle hinnangu ümber, heites komisjonile ette, et viimane ei olnud tõendanud, et tingimuse rikkumine mõjutada sisuliselt nõukogu poolt heaks kiidetud korda, ning sellest lähtudes leidis kohus vääralt, et ta võis otsuse õigusnormi rikkumise tõttu osaliselt tühistada.
Üldkohus ei võtnud nõuetekohaselt arvesse ELTL artiklis 108 määratletud nõukogu ja komisjoni vahelist institutsioonilist tasakaalu. Kui nõukogu ühehäälselt otsustades kasutab oma pädevust tunnistada abi erandkorras siseturuga kokkusobivaks, kuid seab selle seisukoha sõltuvusse kindlaksmääratud tingimuste täitmisest, ei pea komisjon kindlaks tegema, kas neil tingimustel on oluline tähtsus või kas, vastupidi, võib nende rikkumine jääda karistamata.
3)
Üldkohus rikkus uue abi ja ebaseaduslikult antud abi suhtes kohaldatava menetluse osas ELTL artiklit 108 ja määruse nr 659/1999 artikleid 4, 6, 7, 14 ja 16.
Olles tõdenud, et kui liikmesriik ei täida abi heakskiitmiseks seatud tingimusi, siis on tegemist selle abi kuritarvitamisega, välistas ta kuritegelikult antud abi uurimismenetlust käsitlevate õigusnormide asjakohasuse selle alusel, et komisjon ei teinud oma otsust nende põhjal, ning kaalutluse põhjal, et mõisted „uus abi” ja „kuritarvitades antud abi” on teineteist välistavad. Samas on kuritarvitades antud abi suhtes kohaldatavad sätted identsed nendega, mida käesolevas asjas kohaldatakse uue abi suhtes. Seega rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta otsuse osaliselt tühistas põhjusel, et abi kvalifitseerimisel oli tehtud viga, millel ei olnud õiguslikke tagajärgi.
(1) Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).
Full & Egal Universal Law Academy