30.11.2015
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 398/20
AGC Glass Europe’i, AGC Automotive Europe’i, AGC France’i, AGC Flat Glass Italia Srl-i, AGC Glass UK Ltd, AGC Glass Germany GmbH 25. septembril 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 15. juuli 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-465/12: AGC Glass Europe ja teised versus Euroopa Komisjon
(Kohtuasi C-517/15 P)
(2015/C 398/25)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellandid: AGC Glass Europe, AGC Automotive Europe, AGC France, AGC Flat Glass Italia Srl, AGC Glass UK Ltd, AGC Glass Germany GmbH (esindajad: advokaadid L. Garzaniti, A. Burckett St Laurent ja F. Hoseinian)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Apellantide nõuded
—
tühistada Üldkohtu 15. juuli 2015. aasta otsus kohtuasjas T-465/12: AGC Glass Europe SA jt vs. Euroopa Komisjon;
—
tühistada komisjoni 6. augusti 2012. aasta otsus C(2012) 5719 (final) (vaidlustatud otsus), millega jäeti osaliselt rahuldamata AGC taotlus käsitleda juhtumi COMP/39.125 – autoklaas kohta tehtud otsuses sisalduvat teatavat teavet konfidentsiaalsena, või teise võimalusena saata asi Üldkohtusse tagasi, ning
—
mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Apellandid tuginevad kolmele järgmisele väitele ja põhiargumendile:
1.
Üldkohus eksis, kui leidis, et vastavalt Euroopa Komisjoni presidendi 13. oktoobri 2011. aasta otsusele 2011/695/EL (ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) (1) ei hõlma ärakuulamise eest vastutava pädevus õiguspärase ootuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete hindamist. Lisaks moonutab kohtuotsus faktilisi asjaolusid, kuna selle kohaselt on ärakuulamise eest vastutav ametnik hinnanud apellantide argumente õiguspärase ootuse ja võrdse kohtlemise kohta.
2.
Üldkohus eksis, kui järeldas, et vaidlustatud otsusega ei ole õiguspärase ootuse kaitse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid rikutud. Kuna apellandid olid ainsad leebema kohtlemise taotlejad, siis on neil õigus sellele, et nende konfidentsiaalset teavet ei avalikustata, sest teabe avaldamine võimaldab kolmandatel isikutel teha kindlaks leebema kohtlemise programmi raames komisjonile edastatud ennast süüstavate avalduste allika.
3.
Kohtuotsuses puuduvad põhjendused seoses ärakuulamise eest vastutava isiku pädevusega ning seoses õiguspärase ootuse ja võrdse kohtlemise kohaldamisega. Seega rikkus Üldkohus ELTL artiklist 296 ja Euroopa Kohtu põhikirja artiklitest 36 ja 53 tulenevat kohustust. Täpsemalt ei esita Üldkohus põhjendusi, miks ta kaldus kõrvale väljakujunenud kohtupraktikast, millele apellandid viitasid.
(1) ELT L 275, lk 29.
Full & Egal Universal Law Academy