21.12.2015
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 429/10
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Superior de Justicia de Galicia (Hispaania) 8. oktoobril 2015 – Elda Otero Ramos versus Servizo Galego de Saúde, Instituto Nacional de la Seguridad Social
(Kohtuasi C-531/15)
(2015/C 429/14)
Kohtumenetluse keel: hispaania
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunal Superior de Justicia de Galicia
Põhikohtuasja pooled
Apellant: Elda Otero Ramos
Vastustajad: Servizo Galego de Saúde, Instituto Nacional de la Seguridad Social
Eelotsuse küsimused
1.
Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ (1) meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine) artiklis 19 ette nähtud tõendamiskohustust käsitlevad normid on kohaldatavad riskijuhtumi suhtes rinnaga toitmise ajal, mida on silmas peetud tööalaste riskide ennetamise seaduse artikli 26 lõikes 4 koostoimes lõikega 3, kusjuures viimatinimetatud Hispaania siseriikliku õiguse norm on kehtestatud nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/85/EMÜ (2) rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta artikli 5 lõike 3 ülevõtmiseks?
2.
Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas riski esinemist rinnaga toitmise ajal haigla kiirabiosakonnas meditsiiniõena töötamisel, mida tõendavad põhjendatud aruanne, mille on väljastanud arst, kes on ka haigla kiirabiosakonna juhataja, kus naistöötaja töötab, võib käsitleda asjaoluna, mille põhjal võib eeldada, et aset on leidnud otsene või kaudne diskrimineerimine direktiivi artikli 19 tähenduses?
3.
Kui vastus teisele küsimusele on jaatav, siis kas asjaolu, et töökohta, kus naistöötaja töötab, on nimetatud riskivabade töökohtade loetelus, mille tööandja on koostanud pärast töötajate esindajatega konsulteerimist, ning asjaolu, et kõnealuse haigla ennetava meditsiini ja tööalaste riskide ennetamise teenistus on väljastanud töövõimelisuse tunnistuse, ilma et kumbki sisaldaks ulatuslikumaid selgitusi selle kohta, kuidas dokumentides esitatud järeldustele jõuti, on piisavad, et tõendada igal juhtumil ja ilma vaidlustamise võimaluseta, et eespool nimetatud artikli 19 tähenduses ei esine võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist?
4.
Kui vastus teisele küsimusele on jaatav ja vastus kolmandale küsimusele eitav, siis kumb pool – hagejast naistöötaja või kostjast tööandja – on vastavalt direktiivi 2006/54/EÜ artiklile 19 kohustatud pärast seda, kui on tõendatud, et esineb töö tegemisest tulenev oht ema või imetatava lapse jaoks, tõendama, 1) et töötingimuste või tööaja kohandamine ei ole võimalik või vaatamata nende kohandamisele võivad töötingimused kahjustada raseda naistöötaja või imiku tervist – tööalaste riskide ennetamise seaduse artikli 26 lõige 2 (millega võetakse üle direktiivi 92/85/EMÜ artikli 5 lõige 2) koostoimes lõikega 4,—, ning 2) et töökohta ei ole tehnilistel või objektiivsetel põhjustel võimalik vahetada või seda ei saa mõistlikult nõuda mõjuvatel põhjustel – tööalaste riskide ennetamise seaduse artikli 26 lõige 3 (millega võetakse üle direktiivi 92/85/EMÜ artikli 5 lõige 3) koostoimes lõikega 4?
(1) ELT L 204, lk 23.
(2) EÜT L 348, lk 1, ELT eriväljaanne 05/02, lk 110.
Full & Egal Universal Law Academy