15.2.2016
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 59/2
Lotte Co. Ltd 12. novembril 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 15. septembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-483/12: Nestlé Unternehmungen Deutschland GmbH versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
(Kohtuasi C-586/15 P)
(2016/C 059/02)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Apellant: Lotte Co. Ltd (esindaja: advokaat M. Knitter)
Teine menetlusosaline: Nestlé Unternehmungen Deutschland GmbH, Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Apellandi nõuded
—
Tühistada Üldkohtu (teine koda) 15. septembri 2015. aasta otsus (T-483/12) ja jätta Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 3. septembril 2012 asjas R 2103/2010-4 tehtud otsuse tühistamise nõudes esitatud hagi rahuldamata;
—
teise võimalusena tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja saata kohtuasi Üldkohtule tagasi;
—
mõista kohtukulud välja esimese kohtuastme hagejalt (Nestlé Unternehmungen Deutschland GmbH).
Väited ja peamised argumendid
Apellant väidab, et on rikutud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 15 lõike 1 punkti a. Konkreetselt toob ta välja kolm õigusnormi rikkumist.
1.
Apellant väidab, et Üldkohus kasutas valesid kriteeriume selle hindamisel, millises ulatuses võib vastulause aluseks oleva kaubamärgi konkreetselt kasutatav kuju määruse nr 207/2009 artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt erineda registreeritud kaubamärgist. Sellega seoses märgib apellant, et Üldkohus tegi segiajamise tõenäosuse tuvastamiseks kasutatavaid kriteeriume kohaldades vastulause aluseks oleva kaubamärgi eristusvõimelised osad kindlaks õiguslikult vääralt. Kaubamärgis sisalduvate teatud osade esiletõusmist või domineerimist, mis on segiajamise tõenäosuse tuvastamisel määrava tähtsusega, ei või samamoodi arvesse võtta hinnangu andmisel sellele, millises ulatuses võib kaubamärki kasutada teistsugusel kujul. Siinkohal ei ole tegemist segiajamise tõenäosuse tuvastamisega. Pigem on küsimus selles, kas kaubamärgi kasutatav kuju erineb registreeritud kaubamärgist vaid nii tühisel määral, et neid kahte tähist võib pidada üldjoontes võrdväärseks.
2.
Lisaks leiab apellant, et Üldkohus ei võtnud arvesse kõiki asjakohaseid fakte, kui ta tegi kindlaks vastulause aluseks oleva kaubamärgi eristusvõimelised osad. Üldkohus võttis õiguslikult vääralt üle apellatsioonikoja kriteeriumid, ilma et ta oleks ise kõrvutanud arvukaid üksikuid osi, millest vastulause aluseks olev keerukas kaubamärk koosneb.
3.
Apellandi hinnangul esineb Üldkohtu põhjendustes seoses kaubamärgi kasutatava kuju kindlakstegemisega vasturääkivusi ja loogikavigu. Üldkohus märgib tõepoolest, et kasutatav tähis võib registreeritud kujust erineda üksnes „tühiste elementide” poolest ning kasutatav tähis ja registreeritud kaubamärk peavad olema käsitatavad „üldjoontes võrdväärsena”, et oleks võimalik möönda, et tegemist on õiguspärase kasutamisega. Nende hindamiskriteeriumide kasutamisel räägib Üldkohus endale siiski vastu ja teeb loogikavigu. Lisaks hindab Üldkohus jäigalt, kas kasutatav kuju sisaldab neid kolme elementi, mida kohus peab eristusvõimeliseks. Neid kriteeriume järgides lähtub Üldkohus õiguspärasest kasutamisest ja jätab seejuures tähelepanuta, et kasutatavasse kujusse on lisatud arvukalt elemente, mistõttu ei saa kasutatavat tähist ja registreeritud kaubamärki enam „üldjoontes võrdväärsena” käsitada.
Full & Egal Universal Law Academy