1.2.2016
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 38/32
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de Primera Instancia no 1 de Jerez de la Frontera (Hispaania) 16. novembril 2015 – Banco Santander, S.A. versus Cristobalina Sánchez López
(Kohtuasi C-598/15)
(2016/C 038/45)
Kohtumenetluse keel: hispaania
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Juzgado de Primera Instancia de Jerez de la Frontera
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Banco Santander, S.A.
Kostja: Cristobalina Sánchez López
Eelotsuse küsimused
1.
Kas direktiivi nimetatud sätete (st direktiivi 93/13/EMÜ (1) artikli 3 lõiked 1 ja 2, artikli 6 lõige 1 ja artikli 7 lõige 1) ja eesmärgiga on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid nagu Hispaania õigusnormid, mis näevad ette sellise menetluse, nagu on ette nähtud tsiviilkohtumenetluse seaduse (Ley de Enjuiciamiento Civil) artikli 250 lõike 1 punktis 7, mis kohustab liikmesriigi kohut tegema lahendi, millega kohustatakse andma sissenõudjale välja selline eluase, mille suhtes nõue pöörati täitmisele ja mille sissenõudja omandas kohtuväliseks täitmiseks korraldatud enampakkumise raames, arvestades sellega, et hüpoteegiseaduse (Ley Hipotecaria, 8. jaanuari 2000. aasta seadusega 1/2000 muudetud redaktsioonis) artiklis 129 ning hüpoteegimääruse (Reglamento Hipotecario, kuninga dekreediga 290/1992 muudetud redaktsioonis) artiklites 234–236 o ettenähtu tõttu ei olnud kohtul võimalik omal algatusel kontrollida ebaõiglaste tingimuste esinemist lepingus ega võlgnikul sel alusel tõhusalt vastuväiteid esitada, sest täitmine toimus kohtuväliselt, mitte eraldiseisva kohtumenetluse raames?
2.
Kas direktiivi nimetatud sätete ja eesmärgiga on vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm nagu seaduse 1/2013 viies üleminekusäte, mis võimaldab notaril peatada seaduse 1/2013 jõustumise ajal algatatud kohtuväline täitmine hüpoteegiga tagatud nõude suhtes ainult siis, kui tarbija tõendab, et ta on esitanud kohtusse hagi, et tuvastada mingi sellise hüpoteeklaenu lepingu tingimuse ebaõiglane laad, mis on kohtuvälise müügi aluseks või määrab ära täitmisele pööratava summa suuruse, ning seda lisaks tingimusel, et tarbija on vastava eraldiseisva kohtumenetluse algatamist taotlenud seaduse 1/2013 avaldamisest kulgema hakkava ühekuulise tähtaja vältel (arvestades sellega, et tarbijat tähtajast isiklikult ei teavitata), aga enne seda, kui notar kinnisasja enampakkumisel müüb?
3.
Kas direktiivi nimetatud sätteid, sellega taotletavat eesmärki ja selle direktiiviga liikmesriigi kohtutele pandud kohustust kontrollida omal algatusel ilma tarbija poolt seda taotlemata ebaõiglaste tingimuste esinemist tarbijalepingutes tuleb tõlgendada nii, et need võimaldavad liikmesriigi kohtul sellise menetluse raames, nagu on ette nähtud tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 250 lõike 1 punktis 7, või hüpoteegiseaduse artiklis 129 reguleeritud „kohtuvälise müügi” raames jätta liikmesriigi õigusnormid kohaldamata juhul, kui need ei võimalda tal sellist omaalgatuslikku kontrolli teostada, võttes arvesse direktiivi sätete selgust ning Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikat liikmesriigi kohtute kohustuse kohta kontrollida omal algatusel ebaõiglaste tingimuste esinemist tarbijalepingutega seonduvate kohtuvaidluste puhul?
4.
Kas direktiivi nimetatud sätete ja eesmärgiga on vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm nagu hüpoteegiseaduse (seadusega 1/2013 muudetud redaktsioonis) artikkel 129, mis näeb direktiiviga antud tarbijate õiguste ainsa tõhusa kaitsemeetmena ette, et kui tarbija suhtes toimub kohtuväline täitmine seoses hüpoteegiga tagatud nõudega, siis on notaril pelk õigus teavitada ebaõiglaste tingimuste esinemisest ja võlgnikust tarbijal, kelle suhtes toimub kohtuväline täitmine, on võimalus taotleda kohtult eraldiseisva kohtumenetluse algatamist enne seda, kui notar on sissenõude esemeks oleva kinnisasja enampakkumisel müünud?
5.
Kas direktiivi nimetatud sätete ja eesmärgiga on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid nagu hüpoteegiseaduse (seadusega 1/2013 muudetud redaktsioonis) artikkel 129 ja hüpoteegimääruse (kuninga dekreediga 290/1992 muudetud redaktsioonis) artiklid 234–236, mis näevad ette ettevõtjate ja tarbijate vahel sõlmitud hüpoteeklaenu lepingute kohtuvälise täitmise, mille raames ei ole kohtul võimalik omal algatusel kontrollida ebaõiglaste tingimuste esinemist lepingus?
(1) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).
Full & Egal Universal Law Academy