15.2.2016
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 59/5
23. novembril 2015 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Euroopa Liidu Nõukogu
(Kohtuasi C-626/15)
(2016/C 059/04)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Bouquet, E. Paasivirta, C. Hermes)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu
Hageja nõuded
—
Tühistada osaliselt nõukogu 11. septembri 2015. aasta otsus, mis sisaldub alaliste esindajate komitee eesistuja 11. septembri 2015. aasta järelduses (mis on ära toodud alaliste esindajate komitee 2554. koosoleku 23. septembri 2015. aasta kokkuvõtlikus protokollis (dokument 11837/15, punkt 65, lk 19 ja 20, ning dokument 11644/1/15/REV)), millega kiideti heaks liidu ja selle liikmesriikide nimel sellise kontseptsioonidokumendi esitamine, mis käsitleb Antarktika vete elusressursside kaitseks komisjonile tehtavat tulevast ettepanekut, mille eesmärk on luua merekaitseala Weddelli meres, kuivõrd nõukogu nägi ette, et kontseptsioonidokument esitatakse liidu ja selle liikmesriikide nimel, mitte ainult liidu nimel;
—
mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.
Väited ja peamised argumendid
Käesolevas hagis palub komisjon Euroopa Kohtul tühistada nõukogu 11. septembri 2015. aasta otsuse osas, milles nõukogu nägi ette, et kontseptsioonidokument Antarktika vete elusressursside kaitseks, mille eesmärk on luua merekaitseala Weddelli meres, esitatakse komisjonile liidu ja selle liikmesriikide nimel, mitte ainult liidu nimel.
Komisjon on seisukohal, et kuna vaidlustatud otsuses on asutud seisukohale, et pädevus on kõnealuses valdkonnas jagatud, ja leitud, et seetõttu tuleb kontseptsioonidokumendi üle otsustada konsensuse alusel ning see dokument tuleb esitada liidu ja selle liikmesriikide nimel, on kõnealune otsus õigusvastane, kuivõrd see takistab komisjonil esitada seda dokumenti ainult liidu nimel ja rikub seega ainupädevust, mis liidul on asjaomases valdkonnas (ja komisjoni õigust esindada liitu).
Komisjon põhjendab vaidlustatud otsuse tühistamise nõudes esitatud hagi kahe õigusväitega.
Esiteks väidab komisjon, et vaidlustatud akti vastu võttes rikkus nõukogu liidu ainupädevust mere bioloogiliste ressursside kaitse valdkonnas, nagu see on ette nähtud ELTL artikli 3 lõike 1 punktis b. Esiteks leiab komisjon, et nõukogu eiras vaidlustatud aktis käsitletava meetme õiguslikku konteksti nii Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni kui ka liidu raames. Teiseks on komisjon seisukohal, et nõukogu eiras selle meetme eesmärki ja sisu.
Teiseks väidab komisjon teise võimalusena, et isegi kui meedet ei tuleks käsitada mere bioloogiliste ressursside kaitse meetmena ELTL artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses, rikkus nõukogu vaidlustatud akti vastu võttes ikkagi liidu ainupädevust, kuivõrd liidul on selles valdkonnas ainuvälispädevus, kuna kavandatav meede võib mõjutada liidu eeskirju või muuta nende reguleerimisala ELTL artikli 3 lõike 2 tähenduses. Esiteks leiab komisjon, et nõukogu jättis tähelepanuta, et kavandatav meede võib mõjutada või muuta kahte teisesesse õigusesse kuuluvat määrust (määrus (EÜ) nr 600/2004 (1) ja määrus (EÜ) nr 601/2004 (2)). Teiseks on komisjon seisukohal, et nõukogu ei võtnud arvesse liidu 2014. aasta juulikuu raamseisukoha mõjutamist ega muutmist.
(1) Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 600/2004, millega kehtestatakse teatavad tehnilised meetmed kalastustegevuses suhtes Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooniga hõlmatud piirkonnas (ELT L 97, lk 1; ELT eriväljaanne 04/07, lk 43).
(2) Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3943/90, (EÜ) nr 66/98 ja (EÜ) nr 1721/1999 (ELT L 97, lk 16; ELT eriväljaanne 11/51, lk 52).
Full & Egal Universal Law Academy