EUROOPA KOHTU ASEPRESIDENDI MÄÄRUS
6. oktoober 2015 ( * )
„Apellatsioonkaebus — Menetlusse astumine — Huvi kohtuvaidluse lahenduse vastu”
Kohtuasjas C‑418/15 P(I),
mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 57 alusel 29. juulil 2015 esitatud määruskaebus,
Cap Actions SNCM, asukoht Marseille (Prantsusmaa), esindaja: advokaat C. Bonnefoi,
apellant,
teised menetlusosalised:
Société nationale maritime Corse Méditerranée (SNCM), asukoht Marseille,
hageja esimeses kohtuastmes,
Euroopa Komisjon, esindajad: V. Di Bucci ja B. Stromsky,
kostja esimeses kohtuastmes,
EUROOPA KOHTU ASEPRESIDENT,
olles ära kuulatud peakohtujuristi M. Wathelet',
on teinud järgmise
kohtumääruse
1
Määruskaebuses palub Cap Actions SNCM (edaspidi „Cap Actions”) ‐ investeerimisfond, mille kaudu Société nationale maritime Corse Méditerranée (SNCM) töötajatele kuulub selles äriühingus 9% osalus ‐, et tühistataks Euroopa Liidu Üldkohtu 7. juuli 2015. aasta kohtumäärus SNCM vs. komisjon (T‑1/15, EU:T:2015:489, edaspidi „vaidlustatud kohtumäärus”), millega jäeti rahuldamata tema menetlusse astumise avaldus, mille ta esitas menetlusse astumiseks esimese kohtuastme hageja nõuete toetuseks kohtuasjas T‑1/15, milles paluti tühistada komisjoni 20. novembri 2013. aasta otsus 2014/882/EL riigiabi nr SA 16237 (C58/02) (ex N118/02) kohta, mida Prantsusmaa on andnud ettevõttele SNCM (ELT 2014, L 357, lk 1, edaspidi „vaidlusalune otsus”).
2
Lisaks palub Cap Actions, et Euroopa Kohus rahuldaks tema menetlusse astumise avalduse.
3
Euroopa Komisjon esitas määruskaebuse suhtes oma seisukohad 7. septembril 2015.
Määruskaebuse analüüs
4
Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 40 teisele lõigule on igal isikul, kes tõendab oma põhjendatud huvi kohtuvaidluse lahenduse vastu, õigus Euroopa Liidu kohtutes läbivaatamisel olevates kohtuasjades menetlusse astuda.
5
Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb mõistet „huvi kohtuvaidluse lahenduse vastu” nimetatud artikli 40 teise lõigu mõttes määratleda kohtuasja eset arvestades ning käsitada seda otsese ja olemasoleva huvina nõuete endi suhtes, mitte huvina esitatud väidete ja argumentide suhtes. Termin „kohtuvaidluse lahendus” viitab nimelt kohtult palutud lõplikule otsusele, nii nagu seda väljendatakse kohtuotsuse resolutsioonis (vt Euroopa Kohtu presidendi määrus komisjon vs. EnBW, C‑365/12 P, EU:C:2013:83, punkt 7 ja seal viidatud kohtupraktika).
6
Selles küsimuses tuleb muu hulgas kontrollida, et vaidlustatud akt puudutaks menetlusse astujat otseselt ja et tema huvi vaidluse lahenduse vastu oleks kindel (vt Euroopa Kohtu presidendi määrus Mory jt vs. komisjon, C‑33/14 P, EU:C:2015:135, punkt 7 ja seal viidatud kohtupraktika). Põhimõtteliselt saab huvi kohtuvaidluse lahenduse vastu pidada piisavalt otseseks vaid siis, kui see lahendus võib muuta menetlusse astumist taotleva isiku õiguslikku olukorda (vt selle kohta Euroopa Kohtu presidendi määrused National Power ja PowerGen vs. komisjon, C‑151/97 P(I) ja C‑157/97 P(I), EU:C:1997:307, punkt 61; Schenker vs. Air France ja komisjon, C‑589/11 P(I), EU:C:2012:332, punktid 14 ja 15, ning Mory jt vs. komisjon, C‑33/14 P, EU:C:2015:135, punktid 4 ja 11).
7
Määruskaebuses heidab Cap Actions Üldkohtule ette Euroopa Kohtu põhikirja artikli 40 teise lõigu väära tõlgendamist. Määruskaebus koosneb sisuliselt viiest väitest, mis puudutavad:
—
esiteks õigusnormi rikkumist Üldkohtu poolt viisi tõttu, kuidas ta kohaldas võrdse kohtlemise põhimõtet, sest ta ei võtnud arvesse asjaolu, et enne vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist ja pärast seda, kui Üldkohus tühistas kohtuotsusega Corsica Ferries France vs. komisjon (T‑565/08, EU:T:2012:415) komisjoni 8. juuli 2008. aasta otsuse 2009/611/EÜ meetmete C 58/02 (ex N 118/02) kohta, mida Prantsusmaa on rakendanud ettevõtte Société Nationale Maritime Corse-Méditerranée (SNCM) kasuks (ELT 2009, L 225, lk 180), oli jäetud uuendamata ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud ametlik uurimismenetlus;
—
teiseks õigusnormi rikkumist Üldkohtu poolt seetõttu, et ta otsustas, et see, et Cap Actions esindab SNCM töötajatest aktsionäride kollektiivset huvi, ei ole iseenesest asjaolu, mis tekitaks Cap Actions otsese ja olemasoleva huvi selle kohtu menetletava kohtuvaidluse lahenduse vastu Euroopa Kohtu põhikirja artikli 40 teise lõigu tähenduses;
—
kolmandaks Üldkohtu hindamisviga seetõttu, et ta otsustas, et Cap Actions ei ole tõendanud, et vaidlusaluse otsuse tühistamise korral käimasolev riigisisene kohtulik tervendamismenetlus peatataks;
—
neljandaks õigusnormi rikkumist, kuna Üldkohus võrdsustas peamise aktsionäri Transdev – kes soovib meretranspordiga tegelemise lõpetada ‐ huvid Cap Actions esindatavate töötajatest aktsionäride – kes soovivad säilitada nii oma vara kui ka töökoha – huvidega, ja
—
viiendaks Üldkohtu hindamisviga seetõttu, et ta otsustas, et Cap Actionsi huvi selle kohtu menetluses oleva kohtuvaidluse lahenduse vastu ei erinenud SNCM huvist.
8
Kõigepealt tuleb analüüsida määruskaebuse esimest väidet ja seejärel koos teist ja viiendat väidet, milles tõstatatakse sisuliselt sama õigusküsimus; lõpuks tuleb analüüsida järgemööda kolmandat ja neljandat väidet.
Esimene väide
9
Esimeses väites leiab Cap Actions, et Üldkohus oleks pidanud vaidlustatud kohtumääruses võtma arvesse asjaolu, et enne vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist ja pärast seda, kui Üldkohus tühistas kohtuotsusega Corsica Ferries France vs. komisjon (T‑565/08, EU:T:2012:415) komisjoni otsuse 2009/611, oli jäetud uuendamata ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud ametlik uurimismenetlus.
10
Kuna seda asjaolu arvesse ei võetud, koheldi riigiabi valdkonna menetluses osalemise seisukohast ebavõrdselt kaht menetlusse astumist taotlenud isikut, esiteks Corsica Ferries France’i (edaspidi „Corsica Ferries”), kes taotles menetlusse astumist kohtuasjas T‑1/15 komisjoni nõuete toetuseks, ja teiseks Cap Actionsi, kes taotles menetlusse astumist samas kohtuasjas SNCM nõuete toetuseks. Cap Actions toonitab selles küsimuses, et Üldkohus viitas kohtumääruse SNCM vs. komisjon (T‑1/15, EU:T:2015:487) – millega ta lubas Corsica Ferries’el menetlusse astuda ‐ punktis 9 muu hulgas asjaolule, et SNCM konkurendina osales Corsica Ferries aktiivselt komisjoni läbi viidud haldusmenetluses. Cap Actionsi hinnangul võeti talt võimalus sama aktiivselt tegutseda, sest komisjon keeldus ametlikku uurimismenetlust uuendamast, hoolimata asjakohastest taotlustest, mille talle pärast otsuse 2009/611 tühistamist esitasid nii Prantsuse Vabariik kui ka SNCM.
11
Selle kohta tuleb meenutada, et kui poolel oleks võimalik esimest korda esitada Euroopa Kohtus väide, mida ta ei esitanud Üldkohtus, kuigi talle olid teada selle esitamiseks vajalikud asjaolud ja see väide ei puuduta mõnda põhjendust, mille Üldkohus esitas oma otsuses, antaks talle õigus laiendada Euroopa Kohtus – kelle pädevus apellatsioonimenetluses on piiratud – vaidluse eset võrreldes Üldkohtus menetletuga (vt selle kohta kohtuotsused Langnese-Iglo vs. komisjon, C‑279/95 P, EU:C:1998:447, punkt 55, ja Pêra-Grave vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑249/14 P, EU:C:2015:459, punkt 24).
12
Cap Actionsi argumentatsioonis, mis on kokkuvõtlikult esitatud käesoleva kohtumääruse punktis 10, lähtutakse eeldusest, et ta oleks osalenud ametlikus uurimismenetluses, kui see menetlus oleks pärast Üldkohtu poolt otsuse 2009/611 tühistamist uuendatud. Vastavalt ELTL artikli 108 lõikele 2 ja nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [ELTL artikli 108] kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339), on asjassepuutuvatel isikutel nimetatud artikli 108 lõike 2 tähenduses õigus esitada oma seisukohad ametlikus uurimismenetluses. Seega kaudselt, ent kindlalt väidab Cap Actions Euroopa Kohtus, et ta oli asjassepuutuv isik vaidlusaluse otsuse esemeks olevat abi puudutavas ametlikus uurimismenetluses.
13
Kuid tuleb märkida, et Cap Actions ei tuginenud Üldkohus oma väidetavale asjassepuutuva isiku staatusele ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses. Seega ei saa ta seda teha ka Euroopa Kohtus vaidlusaluse otsuse tühistamist nõudes.
14
Tõsi, Cap Actions väidab Euroopa Kohtus, et teda on ebavõrdselt koheldud seetõttu, et Corsica Ferries’el lubati kohtumäärusega SNCM vs. komisjon (T‑1/15, EU:T:2015:487) kohtuasjas T‑1/15 komisjoni nõuete toetuseks menetlusse astuda muu hulgas põhjusel, et Corsica Ferries oli aktiivselt osalenud vaidlusaluse otsuse esemeks olevat abi puudutavas ametlikus uurimismenetluses.
15
Ent see, et Üldkohus lubab ühel taotlejal menetlusse astuda argumentide alusel, mille see isik sellele kohtule esitas, ei pruugi iseenesest mõjutada seda, kas rahuldatakse samasse menetlusse astuda soovinud kolmanda isiku avaldus, kui viimati nimetatud isiku olukord oli erinev ja kui ta tugines Üldkohtus oma avalduse põhjendamisel erinevatele argumentidele võrreldes isikuga, kelle menetlusse astumist lubati.
16
Seega tuleb esimene väide vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.
Teine ja viies väide
17
Teises väites, mis käsitleb vaidlustatud kohtumääruse punkti 11, meenutab Cap Actions, et ta esindab SNCM nende töötajate huve, kes on aktsionärid äriühingus, mille väärtus sõltub otseselt vaidlusalusest otsusest. Nendel töötajatel on seega aktsionäridena otsene ja olemasolev huvi Üldkohtus menetletava kohtuvaidluse lahenduse vastu. Cap Actionsi menetlusse astumine väldiks rohkeid individuaalseid menetlusse astumisi ja tema hinnangul on Euroopa Kohus seetõttu tõlgendanud laialt kutseliitude menetlusse astumise õigust, viidates oma argumendi põhjendamisel Euroopa Kohtu presidendi määrusele National Power ja PowerGen vs. komisjon (C‑151/97 P(I) ja C‑157/97 P(I), EU:C:1997:307, punkt 66). Cap Actionsi hinnangul on Üldkohus rikkunud õigusnormi, otsustades, et olenemata nendest asjaoludest ei ole tal otsest ja olemasolevat huvi käsitletava kohtuvaidluse lahenduse vastu.
18
Viiendas väites, mis käsitleb vaidlustatud kohtumääruse punkte 14‐16, seab Cap Actions kahtluse alla Üldkohtu seisukoha, et ta ei ole esitanud ühtegi konkreetset ja tõendatud asjaolu, mis näitaks, et tema huvi erineb SNCM huvist. Cap Actions toonitab, et tal on SNCM‑ist erinev õigusvõime ja õiguslik staatus ja et tema huvi seisneb tema poolt esindatavate aktsionäridest töötajate vara kaitsmises. Ta märgib, et nende töötajate vara väärtus väheneb otseselt vaidluste tõttu liidu instantsides seoses SNCM‑ile antud riigiabiga ja muu hulgas Üldkohtus menetletava kohtuasja T‑1/15 tõttu, milles ta soovib menetlusse astuda.
19
Tõsi, Üldkohtus menetletava kohtuvaidluse – milles SNCM on kohtuasja pool ‐ lahendus võib oluliselt mõjutada Cap Actionsi esindatavate aktsionäridest töötajate rahalisi huve ja ka tema kui juriidilise isiku enda huve. Nimelt võib selle vaidluse lahend oluliselt mõjutada SNCM rahalist olukorda ja järelikult Cap Actionsi kaudu omatavate aktsiate väärtust.
20
Kuid seda mõjutamist – isegi kui see on oluline –, mis puudutab Üldkohtu menetletavas asjas kohtuasja pooleks oleva äriühingu aktsionäride majanduslikke ja rahalisi huve, või ka niisuguse investeerimisfondi huve, kelle kaudu teatud investorid omavad selle äriühingu aktsiaid, ei saa pidada nende aktsionäride ja selle fondi huvide otseseks mõjutamiseks käesoleva kohtumääruse punktides 5 ja 6 viidatud kohtupraktika tähenduses, kuna see ei mõjuta nende õiguslikku olukorda. Nimelt ühtivad need huvid vaidluses kohtuasja pooleks oleva äriühingu enda huvidega ja selles asjas tehtav lahend mõjutab neid vaid kaudselt, tagajärgede kaudu, mida see lahend toob kaasa kohtuasja poolele (Euroopa Kohtu presidendi määrus AITEC jt vs. komisjon, C‑97/92, C‑105/92 ja C‑106/92, EU:C:1993:954, punkt 15).
21
Sellest tuleneb, et Üldkohus ei ole rikkunud õigusnormi vaidlustatud kohtumääruse punktis 11 ega ka punktides 14‐16, otsustades, et lahend, mis tehakse tema menetluses olevas vaidluses, ei mõjuta otseselt Cap Actionsi poolt esile toodud huvisid, ning et seetõttu ei vasta need Euroopa Kohtu põhikirja artikli 40 teise lõigu nõuetele.
22
Seega tuleb teine ja viies väide tagasi lükata.
Kolmas väide
23
Kolmandas väites, milles käsitletakse vaidlustatud kohtumääruse punkti 12, leiab Cap Actions, et Üldkohus tegi hindamisvea, otsustades, et ta ei ole tõendanud, et vaidlusaluse otsuse tühistamise korral käimasolev riigisisene kohtulik tervendamismenetlus peatataks. Cap Actions toonitab asjaolu, et tervendamismenetluse tulemus sõltub lahenditest, mis tehakse SNCM‑ile antud riigiabi puudutavates käimasolevates vaidlustes, mida lahendavad liidu instantsid, sealhulgas Üldkohus kohtuasjas T‑1/15. Nimelt on need vaidlused põhjus, miks SNCM peamine aktsionär, riigi osalusega äriühing Transdev kohtuliku tervendamismenetluse algatas. Cap Actionsi hinnangul oleks nende vaidluste puudumisel SNCM eelarve puudujääki saanud hajutada ettevõtja restruktureerimisega.
24
Selles küsimuses tuleneb ELTL artikli 256 lõike 1 teisest lõigust ja Euroopa Kohtu põhikirja artikli 58 esimesest lõigust, et ainult Üldkohus on pädev esiteks fakte tuvastama – välja arvatud juhul, kui tema tuvastatu sisuline ebaõigsus tuleneb temale esitatud toimiku materjalidest – ja teiseks fakte hindama. Kui Üldkohus on fakte tuvastanud või hinnanud, on Euroopa Kohus vastavalt ELTL artiklile 256 pädev kontrollima nende faktide õiguslikku kvalifikatsiooni ja Üldkohtu poolt neist tuletatud õiguslikke tagajärgi (vt muu hulgas kohtuotsus vs. komisjon, C‑445/11 P, EU:C:2012:828, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).
25
Käesolevas asjas otsustas Üldkohus vaidlustatud kohtumääruse punktis 12, et SNCM osaleb mitmes Euroopa Kohtu menetletavas kohtuasjas ja et järelikult on summad, mida käsitleb vaidlusalune otsus, ainult osa summadest, mis tuleb abisaajal selles staadiumis tagasi maksta. Selle otsustuse põhjal järeldas Üldkohus, et ei ole tõendatud, et vaidlusaluse otsuse tühistamise korral siseriiklik kohtulik tervendamismenetlus peatataks.
26
Ent Euroopa Kohtus piirdub Cap Actions sellel teemal väitega, et tema poolt Üldkohtule esitatud tõendite kohaselt otsustas peamine aktsionär Transdev siseriiklikus kohtus tervendamismenetluse algatada liidu tasemel kestvate riigiabi puudutavate vaidluste tõttu. Need argumendid ei saa tõendada nende faktiliste asjaolude sisulist ebatäpsust, millel põhineb vaidlustatud kohtumääruse punkt 12.
27
Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et vaidlustades vaidlustatud kohtumääruse punktis 12 esitatud Üldkohtu faktilised hinnangud ilma tõendamata, et nende hinnangute sisuline ebatäpsus tuleneb toimiku materjalidest, esitab Cap Actions argumendid, mis ei ole vastuvõetavad.
28
Kõigest eeltoodust järeldub, et kolmas väide tuleb tagasi lükata.
Neljas väide
29
Neljandas väites, milles käsitletakse vaidlustatud kohtumääruse punkti 13, leiab Cap Actions, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kuna Üldkohus võrdsustas peamise aktsionäri – kes on Transdev, mitte Prantsuse riik ise – huvid Cap Actionsi esindatavate töötajatest aktsionäride huvidega. Ta väidab, et Transdev soovib meretranspordiga tegelemise lõpetada, samas kui aktsionäridest töötajad soovivad säilitada nii oma vara kui ka töökohti. Cap Actionsil on seega endal huvi Üldkohtus menetletava kohtuvaidluse lahenduse vastu ja see erineb peamise aktsionäri huvist.
30
Selle kohta olgu märgitud, et nagu on otsustatud ka käesoleva määruse punktis 20, ühtivad äriühingu aktsionäride majanduslikud ja rahalised huvid põhimõtteliselt vaidluses kohtuasja pooleks oleva äriühingu enda huvidega. On tõsi, et aktsionärid, kelle huve Cap Actions käesolevas asjas esindab, on samal ajal ka SNCM töötajad, kuid tuleb toonitada, et Cap Actions esindab nende huve aktsionäridena, nagu ta sõnaselgelt oma määruskaebuses kinnitab.
31
Üldkohus otsustas vaidlustatud kohtumääruse punktis 13 õigesti, et erandina reeglist, mida meenutati käesoleva kohtumääruse eelmises punktis, võib asjaolu, et äriühingu vähemusaktsionäri huvid on erinevad selle äriühingu peamise aktsionäri huvidest ja järelikult võimalik et ka äriühingu enda huvidest, anda sellele vähemusaktsionärile huvi – mis erineb äriühingu huvist ‐ niisuguse kohtuvaidluse lahenduse vastu, milles see äriühing on kohtuasja pool. Ent sellele erandile tuginemiseks tuleb vähemusaktsionäril esitada konkreetseid tõendeid, millest nähtub see huvide erinevus asjassepuutuva kohtuvaidluse lahenduse vastu, arvestades selle eset.
32
Käesolevas asjas otsustas aga Üldkohus vaidlustatud kohtumääruse punktis 13, et Cap Actions ei ole esitanud ühtegi konkreetset tõendit, mis tõendaks sellise erinevuse olemasolu. Vastavalt käesoleva määruse punktis 24 viidatud kohtupraktikale tugineb Cap Actions faktidele antud hinnangule vastu vaieldes argumentidele, mis ei ole vastuvõetavad, tõendamata, et faktide sisuline ebaõigsus tuleneb toimikumaterjalidest.
33
Seega tuleb neljas väide vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.
34
Kõigest eelnevast tuleneb, et määruskaebus tuleb tervikuna rahuldamata jätta, kuna nõustuda ei saa ühegi väitega, mis Cap Actions oma määruskaebuse põhjendamiseks esitas.
Kohtukulud
35
Euroopa Kohtu kodukorra artikli 184 lõikes 2 on sätestatud, et kui apellatsioonkaebus on põhjendamatu, otsustab Euroopa Kohus kohtukulude jaotamise. Vastavalt sama kodukorra artikli 138 lõikele 1, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on nõudnud kohtukulude väljamõistmist Cap Actionsilt ja viimane on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb Cap Actionsi kohtukulud jätta tema enda kanda ja mõista temalt välja komisjoni kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes otsustab Euroopa Kohtu asepresident:
1.
Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.
Jätta Cap Actions SNCM kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja komisjoni kohtukulud.
Allkirjad
( * ) Kohtumenetluse keel: prantsuse.
Full & Egal Universal Law Academy