9.3.2015
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 81/27
15. jaanuaril 2015 esitatud hagi – Itaalia versus komisjon
(Kohtuasi T-17/15)
(2015/C 081/35)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: Itaalia Vabariik (esindajad: avvocato dello Stato P. Gentili, G. Palmieri)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada teade avaliku konkursi korraldamise kohta EPSO/AD/294/14 – Administraatorid (AD 6) andmekaitse valdkonnas;
—
mõista kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.
1.
Esimene väide, et on rikutud ELTL artikleid 263, 264 ja 266.
—
Komisjon tegutses vastuolus Euroopa Kohtu seisukohaga kohtuasjas C-566/10 P, kus tunnistati õigusvastaseks konkursiteated, millega keelte valik, mille kandidaadid võivad märkida teise keelena, on piiratud ainult inglise, prantsuse ja saksa keelega.
2.
Teine väide, et on rikutud ELTL artiklit 342 ning määruse nr 1/58 artikleid 1 ja 6.
—
Selles osas väidetakse, et kuna komisjon piiras EL avaliku konkursi kandidaatide teise keele valikut kolme keelega, siis on ta praktiliselt kehtestanud uued eeskirjad institutsioonide keelte kohta, rikkudes nõukogu ainupädevust selles valdkonnas.
3.
Kolmas väide, et on rikutud EÜ artiklit 12 (nüüd ELTL artikkel 18), Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 22, ELL artikli 6 lõiget 3, ametnike personalieeskirjade III lisa artikli 1 lõikeid 2 ja 3; määruse nr 1/58 artikleid 1 ja 6 ning ametnike personalieeskirjade artikli 1d lõikeid 1 ja 6, artikli 27 lõiget 2 ja artikli 28 punkti f.
—
Selles osas väidetakse, et komisjoni seatud keelepiirang on diskrimineeriv, kuna viidatud õigusnormidega on keelatud kehtestada Euroopa kodanikele ja institutsioonide ametnikele keelepiiranguid, mis ei ole määruse nr 1/58 artiklis 6 nimetatud institutsioonide seni veel vastu võtmata sise-eeskirjadega üldiselt ja objektiivselt ette nähtud, ja kuna selliste piirangute kehtestamine on keelatud, kui puudub konkreetne ja teenistuse vajadustega põhistatud huvi.
4.
Neljas väide, et on rikutud ELL artikli 6 lõiget 3 selles osas, milles on sätestatud õiguspärase ootuse kui liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest tuleneva põhiõiguse kaitse.
—
Selles osas väidetakse, et komisjon rikkus kodanike ootust, et on võimalik valida teiseks keeleks ükskõik milline EL-i keel, nagu sai kogu aeg teha kuni aastani 2007 ja nagu kinnitas ka Euroopa Kohus oma otsusega kohtuasjas C-566/10 P.
5.
Viies väide, et on tegemist võimu kuritarvitamise ning konkursiteate olemuse ja eesmärgiga lahutamatult seotud materiaalõigusnormide, eeskätt ametnike personalieeskirjade artikli 1d lõigete 1 ja 6, artikli 27 lõike 2, artikli 28 punkti f, artikli 34 lõike 3 ja artikli 45 lõike 1 rikkumisega, samuti proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisega.
—
Selles osas väidetakse, et kuna komisjon juba ette ja üldiselt piiras teise keele valikut kolme keelega, siis asus ta juba teatise ja kandideerimistingimuste avaldamise etapil eelnevalt kontrollima kandidaatide keelteoskust, mida tuleks aga kontrollida konkursi käigus. Nii muutub keelteoskus määravaks võrreldes ametialaste oskustega.
6.
Kuues väide, et on rikutud ELTL artiklit 18 ja artikli 24 neljandat lõiku, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 22, määruse nr 1/58 artiklit 2 ning ametnike personalieeskirjade artikli 1d lõikeid 1 ja 6.
—
Selles osas väidetakse, et kuna nähti ette, et kandideerimisavaldused tulevad tingimata saata inglise, prantsuse või saksa keeles ja et samas keeles saadab EPSO kandidaatidele teateid konkursi käigu kohta, siis on rikutud Euroopa kodanike õigust suhelda institutsioonidega omas keeles ja on diskrimineeritud isikuid, kes neid kolme keelt väga hästi ei valda.
7.
Seitsmes väide, et on rikutud määruse nr 1/58 artikleid 1 ja 6, ametnike personalieeskirjade artikli 1d lõikeid 1 ja 6 ning artikli 28 punkti f, ametnike personalieeskirjade III lisa artikli 1 lõike 1 punkti f ja ELTL artikli 296 lõiget 2 (põhjenduste puudumine), samuti on rikutud proportsionaalsuse põhimõttet ja moonutatud faktilisi asjaolusid.
—
Selles osas väidetakse, et komisjon põhjendas kolme keelega piiramist nõudega, et uued töötajad oleksid kohe suutelised institutsioonidesiseselt suhtlema. See põhjendus moonutab faktilisi asjaolusid, kuna ei ilmne, et need kolm keelt oleksid kõige levinumad erinevate keelerühmade omavahelises institutsioonidesiseses suhtlemises, ja on ebaproportsionaalne sellise põhiõiguse riive suhtes nagu keeleline diskrimineerimine, kui leidub vähem piiravaid süsteeme kiire institutsioonidesisese suhtlemise tagamiseks.
Full & Egal Universal Law Academy