8.6.2015
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 190/18
27. märtsil 2015 esitatud hagi – EFB versus komisjon
(Kohtuasi T-150/15)
(2015/C 190/22)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: European Federation of Biotechnology (EFB) (Liège, Belgia) (esindajad: advokaadid M. Troncoso Ferrer ja S. Moya Izquierdo)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tunnistada hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;
—
mõista Euroopa Komisjonilt hageja kasuks välja 39 316,54 eurot;
—
mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hageja palub Üldkohtul tunnistada, et Euroopa Komisjon on rikkunud oma lepingulisi kohustusi vastavalt 23.detsembri 2005.aasta lepingule, mis puudutas projekti European Action for Global Life science – Health Programme, viitenumbriga LSSP-CT-2005-512135 („leping”), ja palub, et mõistetaks välja lõppsumma 39 316,54 eurot.
Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.
1.
Esimese väite kohaselt on tehtud ilmsed hindamisvead seoses mitme rahastamiskõlbliku kuluga, mis kujutab endast Belgia tsiviilseadustiku artikliga 1315 vastuolus olevat viga tõendi hindamisel.
—
Hageja märgib, et Euroopa Komisjoni väljastatud võlateatis tugineb lõpliku auditiaruande järeldustele, kuid Euroopa Komisjoni audiitorite tehtud hinnang selle aruande koostamiseks oli vale seoses mitme kuluga, nimelt personalikulud ja teatud üritustega seotud kulud. Seetõttu saatis Euroopa Komisjon võlateatise, mis tugines valedele eeldustele, ning ei tõendanud fakte oma väidete põhjendamiseks, mistõttu on rikutud Belgia tsiviilseadustiku artiklit 1315 ja seega on tegu lepingu rikkumisega.
2.
Teise väite kohaselt on rikutud lepingu üldtingimuste artiklit II.20 ja II.6 ning Belgia tsiviilseadustiku artiklit 1347, kuna Euroopa Komisjon järeldas põhjendamatult, et personali teatud liikmete tööga seotud kulud ei ole rahastamiskõlblikud, kuna nendel liikmetel ei olnud hagejaga sõlmitud kehtivat töölepingut.
3.
Kolmanda väite kohaselt on rikutud Belgia tsiviilseadustiku artiklit 1134 ja põhimõtet, et lepingut tuleb heas usus täita.
—
Hageja märgib muuhulgas, et tal ei olnud võimalust end kaitsta ja selgitada Euroopa Komisjonile võimalikke vääritimõistmisi või pisivigu, mida ta oli teinud lepingut täites; et suur rahaline lahknevus esimese auditiaruande eelnõu ja lõpliku auditiaruande vahel tõendab ilmset täpsuse ja hoolsuse puudumist; ja et mitu valearvutust ja arvulist ebatäpsust terves lõplikus auditiaruandes on viinud selleni, et hagejal on raske nõuetekohaselt mõista Euroopa Komisjoni esitatud süüdistusi.
4.
Neljanda väite kohaselt ei ole Euroopa Komisjon põhjendanud teatud kulude hüvitamisest keeldumist.
5.
Viienda väite kohaselt on rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet.
—
Hageja märgib, et Euroopa Komisjon nõustus asjaoluga, et hagejat abistas teine juriidiline isik, ja tekitas seega õiguspärase ootuse, et sellest suhtest tulenevad kulud on täielikult rahastamiskõlblikud.
6.
Kuuenda väite kohaselt ei ole reeglid, mida kohaldatakse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse kuuendale raamprogrammile („FP6”), selged.
—
Hageja märgib, et Belgia tsiviilseadustiku artikli 1162 alusel tuleb ebakindluse tekkimise korral lepingut tõlgendada selle poole kahjuks, kes selle lepingu koostas, ja selle poole kasuks, kes endale kohustuse võttis. FP6-le kohaldatavad lepingureeglid tulenevad Euroopa Komisjoni koostatud „standardsätetest”, millega hageja oli sunnitud nõustuma, mistõttu hageja on kohustuse võtnud pool. See olukord ning asjaolu, et sätetest tulenevad ilmsed tõlgendamisprobleemid (mida iseloomustavad ka suur arv Üldkohtusse esitatud kaebusi nende sätete vaidlustamiseks), põhjendab seda, et ebakindlust tuleb tõlgendada hageja kasuks. Belgia tsiviilseadustiku artikli 1162 tõlgendamisreegel annab kohtule võimaluse tõlgendada halvasti koostatud või mitmemõttelist sätet selle koostaja (st komisjoni) kahjuks.
Full & Egal Universal Law Academy