9.11.2015
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 371/31
1. septembril 2015 esitatud hagi – Izba Gospodarcza Producentów i Operatorów Urządzeń Rozrywkowych versus komisjon
(Kohtuasi T-514/15)
(2015/C 371/33)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Izba Gospodarcza Producentów i Operatorów Urządzeń Rozrywkowych (Varssavi, Poola) (esindaja: advokaat P. Hoffman)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada komisjoni 12. juuni 2015. aasta otsus GESTDEM 2015/1291, milles keelduti andmast hagejale õigust tutvuda Euroopa Komisjoni üksikasjaliku arvamusega teavitamismenetluses 2014/537/PL,
—
tühistada komisjoni 17. juuli 2015. aasta otsus GESTDEM 2015/1291, milles keelduti andmast hagejale õigust tutvuda Malta Vabariigi üksikasjaliku arvamusega teavitamismenetluses 2014/537/PL,
—
mõista komisjonilt lisaks tema enda kohtukuludele välja ka hageja kohtukulud.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.
1.
Esimene väide, et rikuti määruse (EÜ) nr 1049/2001 (1) artikli 4 lõike 2 kolmandat taanet, kui keelduti andmast õigust tutvuda komisjoni üksikasjaliku arvamusega
—
määruse 2001/1049 artikli 4 lõike 2 kolmandat taanet ei saa mõistlikult tõlgendada nii, et komisjoni valduses olevat dokumenti ei saa avalikustada, kui see võiks kahjustada mis tahes kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärki, isegi kui dokumendi eelnõu ei tehtud niisuguste kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli tarbeks või nende raames.
—
ühtki üldist eeldust, et dokumendi avaldamine võiks kahjustada sekkumismenetluse eesmärki, ei saa kohaldada dokumendile, mis on koostatud teavitamismenetluse raames, tingimusel et sellise menetlusega seoses ei ole niisugust üldist eeldust olemas.
—
komisjoni väide, et tema arvamus puudutab meedet, millega sooviti heastada liidu õiguse rikkumine, ning et see hõlmab viidet komisjoni märgukirjale, millega algatati sekkumismenetlus, ja teavitatud meetme hindamist seda menetlust arvesse võttes, ei tõenda, et oleks olemas eeldus, et üksikasjalikku arvamust ei tohiks avalikustada.
—
komisjoni seisukoht on ebajärjepidev, kuna ta rajab oma otsuse üldisele eeldusele, kuid samal ajal tugineb „konkreetse juhtumi” üksikasjadele.
2.
Teine väide, et rikuti määruse 2001/1049 artikli 4 lõiget 6 ja ELTL artiklit 296, kui keelduti andmast õigust osaliselt tutvuda komisjoni üksikasjaliku arvamusega
—
igal juhul oleks komisjon pidanud oma üksikasjaliku arvamuse osaliselt avalikustama, st olles eemaldanud kõik viited sekkumismenetlust puudutavale märgukirjale.
3.
Kolmas väide, et rikuti määruse 2001/1049 artikli 4 lõiget 2, kui keelduti andmast õigust tutvuda komisjoni üksikasjaliku arvamusega, kuigi avalikustamise suhtes esines ülekaalukas üldine huvi
—
kuna üksikasjalik arvamus puudutas meedet, mida parlamendis oli juba menetletud, mille tulemusel seda meedet muudeti, on selle avalikustamine vajalik, et parlamendi liikmed mõistaksid põhjuseid, miks valitsus neilt palus muuta neile esitatud eelnõud. Seetõttu on ülekaalukas üldine huvi avalikustamise suhtes olemas. Demokraatlik protsess ei saa korrektselt toimida, kui parlamendil palutakse rakendada komisjoni arvamusi, mida ei ole avalikustatud.
—
kuna teavitamismenetluse õiguspärasus ja sellest tulenevalt ka vastu võetud eelnõu rakendatavus võivad sõltuda komisjoni arvamuse tekstist, on ülekaalukas üldine huvi avalikustamise suhtes olemas õiguskindlusest lähtuvalt.
4.
Neljas väide, et rikuti direktiivi 98/34/EÜ (2) põhjendust 3 ja artikli 8 lõiget 4, kui keelduti andmast õigust tutvuda komisjoni üksikasjaliku arvamusega
—
üksikasjaliku arvamuse avalikustamisest keeldumine ei ole kooskõlas direktiivi 98/34 olemusega, mis tugineb läbipaistvusel; eeskätt on see nii, kuna asjaomane liikmesriik ei tuginenud konfidentsiaalsusklauslile direktiivi artikli 8 lõike 4 alusel.
5.
Viies väide, et rikuti määruse 2001/1049 artikli 4 lõike 2 kolmandat taanet, artikli 4 lõike 5 kolmandat taanet ja artikli 4 lõike 6 kolmandat taanet, kui keelduti andmast õigust tutvuda malta üksikasjaliku arvamusega
—
keeldumine andmast õigust arvamusega tutvuda ei või tugineda pelgalt asjaolul, et komisjon kavatseb võtta Malta üksikasjalikku arvamust arvesse, kui ta teeb otsuse seoses toimuvate sekkumismenetlustega, või et ta on pannud selle arvamuse kõnealuste menetluste toimikusse.
6.
Kuues väide, et rikuti ELTL artiklit 296, kui keelduti andmast õigust tutvuda Malta üksikasjaliku arvamusega
—
algselt komisjon keeldus otsustamast Malta arvamuse avalikustamist põhjendusel, mida võis tõlgendada üksnes nii, et otsus sõltub sellest, kas komisjon kiidab Üldkohtu otsuse kohtuasjas Carl Schlyter vs. komisjon (T-402/12), mille kohaselt üksikasjalikud arvamused tuleb avalikustada, heaks või mitte ja seetõttu kaebab edasi. Siiski ei kaevanud komisjon seda kohtuotsust edasi ja keeldus avalikustamast põhjendusel, millel ei ole sellega mingit pistmist, mida komisjon ise pidi pidama ebapiisavaks, kuna muidu oleks ta pidanud tegema negatiivse otsuse isegi enne seda, kui oli aegunud edasikaebamise õigus kohtuasjas T-402/12.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (ELT L 145, lk 43, ELT eriväljaanne 01/330, lk 331)
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (ELT L 204, lk 37, ELT eriväljaanne 13/020, lk 337).
Full & Egal Universal Law Academy