26.10.2015
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 354/50
2. septembril 2015 esitatud hagi – Prantsusmaa versus komisjon
(Kohtuasi T-518/15)
(2015/C 354/61)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Prantsuse Vabariik (esindajad: G. De Bergues, D. Colas, R. Coesme ja A. Daly)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada komisjoni 22. juuni 2015. aasta otsus C(2015) 4076 (final), mille kohaselt Euroopa Liidu poolne rahastamine ei kata teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames, osas, milles liidu rahastamisest jäetakse välja kulud, mida Prantsuse Vabariik on kandnud abi raames „hüvitised ebasoodsate looduslike tingimuste korvamiseks” ning rohumaaga seonduva põllumajanduse keskkonna preemia raames, mis puudutavad Prantsusmaa maaelu arendamise programmi 2. osa majandusaastatel 2011, 2012 ja 2013, selle abisumma ulatuses, mis maksti asjaomastel aastatel 2011, 2012 ja 2013 esitatud taotluste alusel;
—
teise võimalusena tühistada see otsus osas, milles see kaasab kindlamääralise korrektsiooni arvutamisse nende lammaste ja kitsedega seotud kulud, millega seoses loomatoetust ei taotletud;
—
kolmanda võimalusena tühistada see otsus osas, milles kohaldati 10 % suurendatud kindlamääralist korrektsiooni, kuna Prantsuse asutustele ette heidetav puudus loomade loendamisel oli korduv;
—
mõista kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjendamiseks esitab hageja kolm väidet.
1.
Esimene väide, et rikutud on määruse (EL) nr 65/2011 (1) artikli 4 lõiget 1, artikli 10 lõiget 1 ja artikli 14 lõiget 2 ning määruse (EÜ) nr 885/2006 (2) artikli 11 lõiget 1, kuna komisjon asus seisukohale, et hageja ei täitnud tal lasuvaid loomkoormusega seotud kohustusi, kuna ta jättis kohapealsete kontrollide käigus loomad loendamata ning kuna kohapealsete kontrollide käigus ei tehtud loomade osas „tõenäosuse arvutust”.
2.
Teise võimalusena esitatud teine väide, et vaidlustatud otsuses kaasas komisjon õigusvastaselt kindlamääralise korrektsiooni arvutamisse nende lammaste ja kitsedega seotud kulud, millega seoses loomatoetust ei taotletud.
3.
Kolmanda võimalusena esitatud kolmas väide, et rikutud on eeskirju, mis on kehtestatud dokumendi VI/5330/97 (3) lisas 2 ning teatises AGRI/60637/2006 (4), kuna komisjon kohaldas 10 % suurendatud kindlamääralist korrektsiooni, sest Prantsuse asutustele ette heidetav puudus loomade loendamisel oli korduv.
(1) Komisjoni 27. jaanuari 2011. aasta määrus (EL) nro65/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas (ELT L 25,lk 8).
(2) Komisjoni 21. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 885/2006, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses makseasutuste ja teiste organite akrediteerimise ning EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega (ELT L 171, lk 90).
(3) Komisjoni 23. detsembri 1997. aasta dokument nr VI/5330/97, mis käsitleb juhiseid EAGGF tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse raames finantskorrektsioonide tegemiseks.
(4) Komisjoni teatis nr AGRI/60637/2006 (lõplik) selle kohta, kuidas komisjon käsitleb EAGGF tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise raames kontrollisüsteemide puudulikkuse kordumise juhtumeid.
Full & Egal Universal Law Academy