15.2.2016
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 59/24
Patrick Wanègue’i 26. novembril 2015 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 15. septembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas F-21/15, Wanègue versus Regioonide komitee
(Kohtuasi T-682/15 P)
(2016/C 059/27)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Apellatsioonkaebuse esitaja: Patrick Wanègue (Dilbeek, Belgia) (esindaja: advokaat M.-A. Lucas)
Teine menetluspool: Euroopa Liidu Regioonide Komitee
Nõuded
Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:
—
tühistada 15. septembri 2015. aasta kohtumäärus kohtuasjas F-21/15, millega Avaliku Teenistuse Kohus (teine koda) jättis osaliselt ilmselgelt õiguslikult põhjendamatuse ja osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata hagi, mille apellatsioonkaebuse esitaja 5. veebruaril 2015 esitas Regioonide komitee vastu;
—
lahendada kohtuasi ja lubada apellatsioonkaebuse esitajal tugineda tema hagiavalduses esitatud nõuetele,
—
mõista mõlema kohtuastme kohtukulud välja Regioonide Komiteelt.
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant viis väidet.
1.
Esimene väide, et rikuti Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 51 lõiget 1 ja artikli 53 lõiget 1 ning poolte menetlusliku võrdsuse põhimõtet, kuna kostja vastuse esitamiseks ette nähtud kahekuuline tähtaeg, millele lisandub kümme päeva seoses suure vahemaaga, arvutati lähtudes hagiavalduse menetlusse võtmise teatise kättesaamisest, mitte aga hagiavalduse kättetoimetamisest, mistõttu Regioonide Komitee kostja vastus lisati menetlustoimikusse, kuigi see oli esitatud väljaspool tähtaega; kuna nimetatud kohus tugines oma otsuses sellele kostja vastusele, et jätta kohtumäärusega hagi läbi vaatamata kodukorra artikli 81 alusel, ning kuna apellatsioonkaebuse esitaja jäeti ilma võimalusest taotleda tagaseljaotsuse tegemist kodukorra artikli 121 alusel.
2.
Teine väide, et rikuti Euroopa Liidu õigusnormide tõlgendamise põhimõtet, võttes arvesse nende konteksti ja põhjendamiskohustust, kuna Avaliku Teenistuse Kohus oma kohtumääruse punktides 64–70 tõlgendas Euroopa Liidu personalieeskirjade artiklit 56, võtmata arvesse ei selle artiklit 55 ega ka selle alusel Regioonide Komitee vastu võetud otsuseid, ega vastanud argumentidele, millele hageja nende sätete põhjal tugines; ja rikuti õigusnorme, kuna nimetatud kohus eiras personalieeskirjade artiklite 55 ja 56 ning VI lisa artikli 3 ulatust ja eesmärki ning otsuse nr 48/03 kindlasummaliste tasude maksmise kohta ületundide eest, mida teevad teatavad kategooriate C ja D ametnikud, kes on regulaarselt kohustatud tegema ületunde (edaspidi „otsus nr 48/03”).
3.
Kolmas väide, et rikuti personalieeskirjade sätete tõlgendamise põhimõtet vastavalt Euroopa põhiõiguste hartale ja harta artikli 31 vastavalt otsusele nr 48/03, ning kohtuotsuste põhjendamise kohustust ja menetlusaktide usaldusväärsust, kuna Avaliku Teenistuse Kohus oma kohtumääruse punktides 71–74 ei võtnud arvesse otsuse nr 48/03 artiklit 6, tõlgendamaks harta artikli 31 lõiget 2, ei vastanud õiguslikult piisavalt argumentatsioonile, millele hageja nende sätete põhjal tugines, ja eiras tema hagi eset ja põhjust.
4.
Neljas väide, et rikuti menetlusaktide usaldusväärsust ja põhimõtet hinnata hagi vaidlustatud akti vastuvõtmise ajal olemasolevate tõendite pinnalt, kuna Avaliku Teenistuse Kohus järeldas oma kohtumääruse punktis 77, et hageja tugines oma võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvas argumentatsioonis vaidlusaluse otsuse tagajärgedele, ja jättis selle igal juhul nende tagajärgede tõttu läbi vaatamata; ja rikuti põhjendamiskohustust, personalieeskirjade sätete tõlgendamise põhimõtet vastavalt võrdsuspõhimõttele, ja seda viimast põhimõtet, kuna Avaliku Teenistuse Kohus ei ole andnud oma kohtumääruse punktides 77 ja 78–80 õiguslikult piisavat vastust tema argumentatsioonile.
5.
Viies väide, et ühelt poolt rikuti menetlusaktide usaldusväärsust ja Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 50 lõike 1 punkti e, kuna nimetatud kohus järeldas oma kohtumääruse punktis 82, et hageja esitatud õigusvastasuse väide ei olnud ühegi argumendiga põhistatud, vastupidi selles sättes ettenähtule, ja oli seega ilmselgelt vastuvõetamatu, ja teiselt poolt, õigusvastasusest tulenevalt kohtumääruse punktide 54–57 tagajärgedest a quo.
Full & Egal Universal Law Academy