22.2.2016
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 68/30
28. novembril 2015 esitatud hagi – Micula jt versus komisjon
(Kohtuasi T-704/15)
(2016/C 068/40)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hagejad: Viorel Micula (Oradea, Rumeenia), European Drinks SA (Ștei, Rumeenia), Rieni Drinks SA (Rieni, Rumeenia), Transilvania General Import-Export SRL (Oradea), West Leasing International SRL (Pantasesti, Rumeenia) (esindajad: advokaadid J. Derenne, A. Dashwood, D. Vallindas)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hagejad paluvad Üldkohtul:
—
tühistada komisjoni 30. märtsi 2015. aasta otsus (EL) 2015/1470 Rumeenia antud riigiabi SA.38517 (2014/C) (ex 2014/NN) kohta (Vahekohtu 11. detsembri 2013. aasta otsus juhtumis Micula vs. Rumeenia (teatavaks tehtud numbri C(2015) 2112 all)) (ELT 2015 L 232, lk 43);
—
teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsus osas, mille see:
—
käsitab Viorel Miculat „ettevõtjana” ja seega osana väidetavast ühest majandusüksusest, kellele abi anti,
—
käsitab abisaajat ühe majandusüksusena, kuhu kuuluvad Viorel Micula, Ioan Micula, S.C. European Food SA, S.C. Starmill S.R.L., S.C. Multipack, European Drinks SA, Rieni Drinks SA, Scandic Distilleries SA, Transilvania General Import-Export SRL, ja
—
sätestab artikli 2 lõikes 2, et Viorel Micula, Ioan Micula, S.C. European Food S.A., S.C. Starmill S.R.L., S.C. Multipack, European Drinks S.A., Rieni Drinks S.A., Scandic Distilleries S.A., Transilvania General Import-Export S.R.L. ja West Leasing S.R.L. vastutavad ühiselt ükskõik kellele neist antud riigiabi tagasimaksmise eest;
—
mõista kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kaheksa väidet.
1.
Esimene väide tugineb pädevuse puudumisele ja võimu kuritarvitamisele. Järeldades vääralt, et Rahvusvahelise Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskuse (ICSID) egiidi all asutatud vahekohtu otsuse („vahekohtu otsus”) rakendamine kujutab endast riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, teostab komisjon oma pädevust, mida ta omab Rumeenia poolt antud riigiabi suhtes pärast selle riigi liitumist Euroopa Liiduga, tagasiulatuvalt liitumiseelse ajavahemiku suhtes. Komisjonil ilmselgelt puudub õigus oma riigiabi pädevust selliselt teostada. Sellisel eesmärgil ja sellise mõjuga otsuse tegemine tähendab võimu kuritarvitamist.
2.
Teine väide, et rikutud on ELTL artikli 107 lõiget 1
—
Esiteks ei kinnita otsus majandusliku eelise olemasolu, pidades vahekohtu otsuse rakendamist/kohaldamist kokkusobimatuks abiks. Käesolevas kohtuasjas on täidetud Asterise kohtuotsusest (27.9.1988, Asteris jt, 106/87–120/87) tulenevad tingimused. Mis tahes abi (quod non) jääb Rumeenia Euroopa Liiduga liitumise eelsesse aega ja on seega väljaspool Euroopa Liidu riigiabi eeskirjade kohaldamisala. Teiseks ei kinnita otsus valikulisuse olemasolu. Rumeenia ja Rootsi kahepoolne investeerimisleping („BIT” – vahekohtu otsuse õiguslik alus) kehtestab üldise vastutuse korra, mida kohaldatakse võrdselt kõikide investorite suhtes. Kolmandaks ei kinnita otsus, et kõnealune meede on omistatav Rumeenia riigile. Rumeenial puudub vahekohtu otsuse rakendamisel kaalutlusruum.
3.
Kolmas väide, et rikutud on ELTL artiklit 351 ja õiguse üldpõhimõtteid. ELTL artikkel 351 kaitseb kohustusi, mida Rumeenia võttis Rootsiga sõlmitud BIT-i rakendamise kaudu ajal, mil see oli veel leping liikmesriigi (Rootsi) ja kolmanda riigi (Rumeenia) vahel, kõigi võimalike liitumisjärgsete Euroopa Liidu riigiabi eeskirjade tagajärgede eest.
4.
Neljas väide, et rikutud on õiguspäraste ootuste kaitse põhimõtet. Euroopa Liidu ametivõimud julgustasid aktiivselt sõlmima BIT-e ja tekitasid seega õiguspärase ootuse, et sellise BIT-i jõustamise katset vahekohtu kaudu ei blokeerita näiteks riigiabi eeskirjade alusel.
5.
Teise võimalusena esitatud viies väide, et väidetav abi tuleb tunnistada kokkusobivaks abiks. Kõnealuse riikliku meetme suhtes, mis oli aluseks vahekohtumenetlusele ja vahekohtu otsusele, ei ole kunagi tehtud lõplikku järeldust kokkusobimatuse kohta. Igal juhul oleks see olnud Euroopa Liidu riigiabi eeskirjadega kooskõlas.
6.
Kolmanda võimalusena esitatud kuues väide, et otsuses on väidetava abi saajad määratud kindlaks valesti. Samuti ei kinnita otsus, et Viorel ja Ioan Micula kuuluvad väidetavasse ühte majandusüksusesse või et käesoleval juhul üks majandusüksus üldse eksisteerib.
7.
Seitsmes väide, et otsuses kehtestatud kohustuse abi tagasi nõua seadmisel on tehtud vigu. Kuna otsuses on väidetava abi saajad määratud kindlaks valesti, kohustab see abi tagasi nõudma üksikisikutelt ja ettevõtjatelt, kes ei ole väidetava abi saajad.
8.
Kaheksas väide, et rikutud on olulist menetlusnormi (õigus olla ära kuulatud). Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses ei olnud kordagi nimetatud hagejaid European Drinks, Rieni Drinks, West Leasing and Transilvania General Import-Export.
Full & Egal Universal Law Academy