22.2.2016
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 68/34
12. detsembril 2015 esitatud hagi – Kliuiev versus nõukogu
(Kohtuasi T-731/15)
(2016/C 068/44)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Serhii Kliuiev (Donetsk, Ukraina) (esindajad: solicitor R. Gherson, barrister B. Kennelly ja solicitor T. Garner)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada hagejat puudutavas osas nõukogu 5. oktoobri 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/1781, millega muudetakse nõukogu 5. märtsi 2014. aasta otsust 2014/119 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas, ja nõukogu rakendusmäärus (EL) 2015/1777, millega rakendatakse määrust (EL) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas, ning
—
mõista hageja kohtukulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.
1.
Esimene väide, et nõukogu ei teinud kindlaks sobivat õiguslikku alust. ELL artikkel 29 ei olnud vaidlustatud otsuse jaoks sobiv õiguslik alus, sest hageja suhtes esitatud süüdistuses ei tuvastatud teda kui isikut, kes on õõnestanud õigusriiki või rikkunud inimõigusi (ELL artikli 21 lõike 2 ja artikli 23 tähenduses). Kuna otsus oli kehtetu, ei saanud nõukogu tugineda ELTL artikli 215 lõikele 2, selleks et kehtestada vaidlustatud määrust. Piiravate meetmete kehtestamise ajal ei olnud hageja suhtes esitatud kohtumenetluses süüdistust selle eest, et tema tegevus ohustas Ukrainas õigusriiki või rikkus inimõigusi. Piiravad meetmed toetavad tegelikult õigusriigi põhimõtete rikkumist, mida panevad toime Ukraina ametivõimud hageja kohtlemisel.
2.
Teine väide, et nõukogu tegi ilmselge hindamisvea, leides, et hageja vastab loetellu kandmise kriteeriumile. Ukraina peaprokuröri büroo poolt nõukogule esitatud süüdistused olid äärmiselt üldised ning neid ei toetanud ükski (veel vähem „konkreetne”) tõend hageja suhtes alustatud kohtumenetluse kohta. Hageja viitas enne piiravate meetmete võtmist süüdistustes esinevatele puudustele ning nõukogul ei õnnestunud saada Ukraina ametivõimudelt vastuseid ja vajalikke tõendeid. Aktsepteerides ilma pikemata need süüdistused, eksis nõukogu eelkõige seetõttu, et Ukrainas ei ole Euroopa standarditele vastavat kohtumenetlust.
3.
Kolmas väide, et nõukogu rikkus hageja kaitseõigusi ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele. Loetellu kandmiseks uuesti nimetamise korral on nõukogul kõrgendatud kohustus uurida taotluse esitanud asutuste esitatud andmeid ja edastada need andmed nimetatud isikule. Selles menetluses rikuti seda kohustust.
4.
Neljas väide, et nõukogu ei põhjendanud hageja loetellu kandmist piisavalt. Esitatud põhjendused ei olnud piisavalt detailsed ja täpsed.
5.
Viies väide, et nõukogu riivas raskelt hageja põhiõigusi omandile ja mainele. Piiravad meetmed kehtestati ilma sobivate tagatisteta, mis oleksid hagejal võimaldanud end nõukogus tõhusalt kaitsta. Piiravad meetmed ei piirdu konkreetse hageja omandis oleva esemega, mille kohta arvatakse, et see on saadud riigi rahaliste vahendite omastamise teel; piiravad meetmed ei ole ka piiratud vähemalt selle summaga, millises ulatuses väidetakse, et on rahalisi vahendeid omastatud.
6.
Kuues väide, et osas, milles nõukogu väidab õigustatult, et nimetamise kriteeriumeid võib laiendada kohtumenetlusega mitteseotud mis tahes uurimistele, on kriteeriumid ebaproportsionaalsed ja ebaseaduslikud.
Full & Egal Universal Law Academy