29.2.2016
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 78/24
22. detsembril 2015 esitatud hagi – EDF versus komisjon
(Kohtuasi T-747/15)
(2016/C 078/35)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Électricité de France (EDF) (Pariis, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat M. Debroux)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
esimese võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artiklid 1, 2, 3, 4 ja 5, kuna on rikutud olulisi menetlusnorme, õigusnorme ja tehtud faktivigu;
—
teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artiklid 1, 2 ja 3, kuna summa, mille EDF pidi tagasi maksma, oli suuresti ülehinnatud; ja
—
igal juhul mõista kõik kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.
1.
Esimene väide, et on rikutud ELTL artiklit 266.
2.
Teine väide, et on eiratud ELTL artiklit 107. See väide koosneb kahest osast:
—
Esimene väiteosa, mis puudutab erainvestori testi kohaldatavust, mis jaotub viieks osaks.
—
Esimene osa, et komisjon on aluseta ja põhjendusteta jätnud arvesse võtmata mitu dokumenti ja tõendit, mille Prantsusmaa ja EDF talle nõuetekohaselt olid esitanud.
—
Teine osa, et komisjon oli süstemaatiliselt segi ajanud asjaolusid, mis puudutavad vastavalt erainvestori testi kohaldatavust ja selle testi kohaldamist.
—
Kolmas osa, et komisjon oli ekslikult välistanud aruka erainvestori testi kohaldamise pelgalt seetõttu, et Prantsusmaa oli meetme hindamisel arvesse võtnud eelkõige kaalutlusi, mis puudutavad teda kui avalikku võimu, koos kaalutlustega, mis puudutavad teda kui aktsionäri.
—
Neljas osa, et komisjon on ekslikult keskendunud EDF kohustusele omada äriplaani, et põhjendada aruka erainvestori kriteeriumi kohaldatavust.
—
Viies osa, et komisjon on eiranud selle meetme laadi, eset, selle konteksti, taotletud eesmärki ja eeskirju, mida sellele meetmele kohaldatakse.
—
Teine väiteosa, mis puudutab erainvestori testi kohaldamist, mis jaotub kolmeks osaks.
—
Esimene osa, et komisjon on ekslikult järeldanud, et Oxera aruanne ei olnud tõendina vastuvõetav.
—
Teine osa, et komisjoni metodoloogias oli ilmsed puudused. Esotels eo võtnud komisjon arvesse ajajärgu konteksti ega kriteeriume, mida tolle ajajärgu investorid arvestasid. Teiseks, komisjoni toetatud tees, et tegu on „maksukingitusega”, mitte üksnes rikub õigusnormi, vaid on aluseks ka vigadele investeeringu asjassepuudumise hindamisel. Kolmandaks kordas komisjon metodoloogilisi vigu, millest igaüks oli piisav, et näidata seda, et komisjon ei ole ilmselt tõendanud, et erainvestori kriteeriumi ei olnud kohaldatud.
—
Kolmas osa puudutab komisjoni tehtud vigade metodoloogilisi tagajärgi.
3.
Kolmas väide, et vaidlustatud otsust ei ole põhjendatud.
Hageja esitab hagi põhjenduseks teise võimalusena veel kaks väidet.
1.
Teise võimalusena esitatud esimene väide, et suurem osa väidetavast abist on aegunud. See väide koosneb kahest osast:
—
Esimene väiteosa, mille kohaselt on sisuliselt tegu olemasoleva abiga, mis tuleneb meetmest, mis rakendati enne seda, kui Euroopa elektrienergia turg avati.
—
Teine väiteosa, mille kohaselt suurem osa väidetavast abist tuleneb meetmest, mis rakendati enam kui kümme aastat enne esimest uurimistoimingut.
2.
Teise võimalusena esitatud teine väide, et komisjon on teinud arvutusvigu täidetava abi kindlaksmääramisel. See väide koosneb kolmest osast:
—
Esimene väiteosa, mille kohaselt komisjon on teinud vigu uuendamise reservide kogusumma osas.
—
Teine väiteosa, mille kohaselt komisjon on teinud vigu kohaldatava maksumäära osas.
—
Kolmas väiteosa, mille kohaselt väidetava abi summa tuleks üle vaadata nende parandatud andmete alusel.
Full & Egal Universal Law Academy