15.4.2019
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 139/7
Euroopa Kohtu (suurkoda) 26. veebruari 2019. aasta otsus (Østre Landsreti eelotsusetaotlused — Taani) — Skatteministeriet versus T Danmark (C-116/16), Y Denmark Aps (C-117/16)
(liidetud kohtuasjad C-116/16 ja C-117/16) (1)
(Eelotsusetaotlus - Õigusaktide ühtlustamine - Eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatav ühine maksustamissüsteem - Direktiiv 90/435/EMÜ - Liikmesriigi äriühingute poolt teiste liikmesriikide äriühingutele jaotatud kasumi maksust vabastamine - Jaotatud kasumi tegelik tulusaaja - Õiguste kuritarvitamine - Liikmesriigis asuv äriühing, kes maksab teises liikmesriigis asuvale sidusühingule dividende, mis hiljem kantakse täielikult või peaaegu täielikult edasi väljapoole Euroopa Liidu territooriumi - Tütarettevõtja, kellel on kohustus kasumilt maks kinni pidada)
(2019/C 139/04)
Kohtumenetluse keel: taani
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Østre Landsret
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: Skatteministeriet
Vastustajad: T Danmark (C-116/16), Y Denmark Aps (C-117/16)
Resolutsioon
1.
Kohtuasjad C-116/16 ja C-117/16 liidetakse kohtuotsuse tegemiseks.
2.
Liidu õiguse üldpõhimõtet, mille kohaselt ei või õigussubjektid liidu õigusnorme ära kasutada kuritarvituse või pettuse eesmärgil, tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi asutused ja kohtud peavad pettuse või kuritarvituse korral keelduma maksukohustuslasele andmast nõukogu 23. juuli 1990. aasta direktiivi 90/435/EMÜ eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta, muudetud nõukogu 22. detsembri 2003. aasta direktiiviga 2003/123/EÜ, artiklis 5 ette nähtud vabastust tütarettevõtja poolt emaettevõtjale jaotatud kasumilt kinnipeetavast maksust, isegi kui puudub siseriiklik või lepingupõhine säte, mis sellise keeldumise ette näeb.
3.
Kuritarvituse tõendamiseks peab esinema esiteks objektiivsete asjaolude kogum, millest nähtub, et vaatamata sellele, et liidu õigusnormides ette nähtud tingimustest on formaalselt kinni peetud, ei ole õigusnormidega taotletud eesmärki saavutatud, ning teiseks peab esinema subjektiivne element, milleks on soov saada liidu õigusnormidest tulenev soodustus, luues kunstlikult selle saamiseks nõutavad tingimused. Kuritarvituse esinemist võib tõendada teatud hulga kaudsete tõendite olemasolu, tingimusel et need kaudsed tõendid on objektiivsed ja ühtelangevad. Sellisteks kaudseteks tõenditeks võivad olla eelkõige majandusliku põhjenduseta sildäriühingute olemasolu ning äriühingute kontserni, finantsskeemi ja laenude struktuuri puhtformaalne laad.
4.
Selleks, et keelduda äriühingut tunnustamast dividendide tegeliku tulusaajana või tuvastada õiguste kuritarvitamine, ei ole liikmesriigi asutus kohustatud kindlaks tegema üksust või üksusi, keda ta peab nende dividendide tegelikukeks tulusaajateks.
5.
Olukorras, kus liikmesriigi residendist äriühingu poolt teise liikmesriigi residendist äriühingule makstud dividendidelt direktiivis 90/435, muudetud direktiiviga 2003/123, ette nähtud kinnipeetavast maksust vabastamise kord ei ole direktiivi artikli 1 lõike 2 tähenduses pettuse või kuritarvituse tuvastamise tõttu kohaldatav, ei saa EL toimimise lepingus tagatud vabaduste kohaldamisele tugineda selleks, et seada kahtluse alla esimese liikmesriigi õigusnorme, mis käsitlevad nende dividendide maksustamist.
(1) ELT C 270, 25.7.2016.
Full & Egal Universal Law Academy