Kohtuasi C-404/16: Euroopa Kohtu (kuues koda) 12. oktoobri 2017. aasta otsus (Szegedi Közigazgatási és Munkaügyi Bírósági eelotsusetaotlus – Ungari) – Lombard Ingatlan Lízing Zrt. versus Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatóság (Eelotsusetaotlus — Käibemaks — Direktiiv 2006/112/EÜ — Artikli 90 lõige 1 — Vahetu õigusmõju — Maksustatav väärtus — Vähendamine tühistamise, ülesütlemise või lõpetamise korral — Vähendamine osalise või täieliku mittetasumise korral — Eristamine — Maksete mittetasumise tõttu ülesöeldud liisinguleping)
Euroopa Kohtu (kuues koda) 12. oktoobri 2017. aasta otsus (Szegedi Közigazgatási és Munkaügyi Bírósági eelotsusetaotlus – Ungari) – Lombard Ingatlan Lízing Zrt. versus Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatóság
(Kohtuasi C-404/16) ( 1 )
„(Eelotsusetaotlus — Käibemaks — Direktiiv 2006/112/EÜ — Artikli 90 lõige 1 — Vahetu õigusmõju — Maksustatav väärtus — Vähendamine tühistamise, ülesütlemise või lõpetamise korral — Vähendamine osalise või täieliku mittetasumise korral — Eristamine — Maksete mittetasumise tõttu ülesöeldud liisinguleping)”
2017/C 412/17Kohtumenetluse keel: ungariEelotsusetaotluse esitanud kohus
Szegedi Közigazgatási és Munkaügyi Bíróság
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: Lombard Ingatlan Lízing Zrt.
Vastustaja: Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatóság
Resolutsioon
1.
Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 90 lõikes 1 kasutatud mõisteid „tühistamine“, „taganemine“ ja „ülesütlemine“ tuleb tõlgendada nii, et need hõlmavad juhtumit, kus kapitalirendilepingu raames ei või liisinguandja enam nõuda liisinguvõtjalt liisingumaksete tasumist, kuna liisinguandja ütles nimetatud lepingu üles seetõttu, et liisinguvõtja ei täitnud lepingut.
2.
Juhul kui liisinguleping lõpetati lõplikult liisingumaksete mitteasumise tõttu liisinguvõtja poolt, võib liisinguandja tugineda direktiivi 2006/112 artikli 90 lõikele 1, et nõuda liikmesriigilt käibemaksuga maksustatava väärtuse vähendamist, olgugi et kohaldamisele kuuluv siseriiklik õigus esiteks kvalifitseerib sellise juhtumi „mittetasumiseks“ kõnealuse artikli lõike 2 tähenduses ja teiseks ei luba maksustatavat väärtust mittetasumise korral vähendada.
( 1 ) ELT C 364, 3.10.2016.