11.12.2017
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 424/11
Euroopa Kohtu (kolmas koda) 19. oktoobri 2017. aasta otsus (Hoge Raad der Nederlandeni eelotsusetaotlus – Madalmaad) – A versus Staatssecretaris van Financiën
(Kohtuasi C-522/16) (1)
((Eelotsusetaotlus - Tolliliit ja ühine tollitariifistik - Määrus (EMÜ) nr 2913/92 - Artikli 201 lõike 3 teine lause ja artikli 221 lõiked 3 ja 4 - Määrus (EMÜ) nr 2777/75 - Määrus (EÜ) nr 1484/95 - Täiendavad imporditollimaksud - Skeem, mille eesmärk on tasumisele kuuluvast täiendavast tollimaksust kõrvale hoidmine - Tollideklaratsiooni aluseks olevad valed andmed - Isikud, keda saab lugeda tollivõla tasumise eest vastutavaks - Aegumistähtaeg))
(2017/C 424/15)
Kohtumenetluse keel: hollandi
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Hoge Raad der Nederlanden
Põhikohtuasja pooled
Hageja: A
Kostja: Staatssecretaris van Financiën
Resolutsioon
1.
Põhikohtuasja asjaoludel tuleb nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 2700/2000, artikli 201 lõike 3 teist lõiku tõlgendada nii, et dokumendid, mille esitamine on ette nähtud komisjoni 28. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1484/95, millega sätestatakse täiendavate imporditollimaksude süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja määratakse kindlaks kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini kohta täiendavad imporditollimaksud ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 163/67/EMÜ, muudetud komisjoni 29. märtsi 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 684/1999, artikli 3 lõikes 2, kujutavad endast tollideklaratsiooni esitamiseks vajalikku teavet selle sätte tähenduses.
2.
Määruse nr 2913/92, mida on muudetud määrusega nr 2700/2000, artikli 201 lõike 3 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et tollivõlaga seotud mõiste „võlgnik“ selle sätte tähenduse hõlmab füüsilist isikut, kes osales vahetult ja teadlikult sellise tehingute skeemi, millega on tegemist põhikohtuasjas, kavandamises ja korraldamises, mille tulemusel vähenes seaduse alusel tasumisele kuuluva imporditollimaksu summa, kuigi see isik ise tollideklaratsiooni esitamiseks vale teavet ei andnud, juhul kui asjaolude põhjal selgub, et see isik teadis või oleks pidanud teadma, et selle skeemi raames ei tehtud tehinguid tavapärase majandustegevuse raames, vaid üksnes eesmärgiga saada kuritarvituse teel kasu liidu õigusega ette nähtud soodustustest. Seoses sellega ei oma tähtsust asjaolu, et see isik asus asjaomast äriühingute ja tehingute skeemi kavandama ja korraldama alles pärast seda, kui oli saanud tolliõiguse ekspertidelt kinnituse, et selline skeem on õiguspärane.
3.
Määruse nr 2913/92, mida on muudetud määrusega nr 2700/2000, artikli 221 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et põhikohtuasja asjaoludel ei välista ainuüksi see asjaolu, et tollivõlg impordil tekkis vastavalt tolliseadustiku artikli 201 lõikele 1 siis, kui kaup, millelt tuli tasuda imporditollimaks, lubati vabasse ringlusse, võimalust teatada võlgnikule selle kaubaga seoses tasumisele kuuluv imporditollimaksu summa pärast nimetatud seadustiku, mida on muudetud, artikli 221 lõikes 3 ette nähtud tähtaja möödumist.
(1) ELT C 86, 20.3.2017.