18.9.2017
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 309/16
Euroopa Kohtu (suurkoda) 26. juuli 2017. aasta otsus (Verwaltungsgerichtshofi eelotsusetaotlus – Austria) – menetlus, mille algatamist taotlesid Khadija Jafari, Zainab Jafari
(Kohtuasi C-646/16) (1)
((Eelotsusetaotlus - Määrus (EL) nr 604/2013 - Liikmesriigi määramine, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest - Erakordselt suure arvu kolmandate riikide kodanike saabumine, kes soovivad saada rahvusvahelist kaitset - Piiriületuse korraldamine liikmesriigi ametiasutuste poolt läbisõiduks teise liikmesriiki - Humanitaarsetel kaalutlustel põhineva erandi alusel lubatav riiki sisenemine - Artikli 2 punkt m - Mõiste „viisa“ - Artikkel 12 - Viisa väljaandmine - Artikkel 13 - Välispiiri ebaseaduslik ületamine))
(2017/C 309/21)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Verwaltungsgerichtshof
Põhikohtuasja pooled
Khadija Jafari, Zainab Jafari
Resolutsioon
1.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, artiklit 12, koostoimes selle määruse artikli 2 punktiga m, tuleb tõlgendada nii, et asjaolu, et sellise esimese liikmesriigi ametiasutused, kuhu on saabunud erakordselt suur hulk kolmandate riikide kodanikke, kes soovivad läbida selle liikmesriigi territooriumi, et esitada rahvusvahelise kaitse taotlus mõnes teises liikmesriigis, lubavad oma riigi territooriumile siseneda kodanikel, kes ei vasta selles esimeses liikmesriigis põhimõtteliselt nõutavatele sisenemise tingimustele, ei saa pidada „viisaks“ nimetatud artikli 12 tähenduses.
2.
Määruse nr 604/2013 artikli 13 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kolmanda riigi kodaniku sisenemist liikmesriigi territooriumile, mida lubavad sellise esimese liikmesriigi ametiasutused, kuhu on saabunud erakordselt suur hulk kolmandate riikide kodanikke, kes soovivad läbida selle liikmesriigi territooriumi, et esitada rahvusvahelise kaitse taotlus mõnes teises liikmesriigis, kuid kes ei vasta selles esimeses liikmesriigis põhimõtteliselt nõutavatele sisenemise tingimustele, tuleb nimetatud sätte tähenduses pidada esimese liikmesriigi piiri „ebaseaduslikuks ületamiseks“.
(1) ELT C 53, 20.2.2017.