29.3.2016
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 111/15
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Augstākā tiesa (Läti) 27. jaanuaril 2016 – Valsts ieņēmumu dienests versus SIA „Veloserviss”
(Kohtuasi C-47/16)
(2016/C 111/18)
Kohtumenetluse keel: läti
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Augstākā tiesa (Läti kõrgeim kohus)
Põhikohtuasja pooled
Apellant: Valsts ieņēmumu dienests
Vastustaja: SIA „Veloserviss”
Eelotsuse küsimused
1.
Kas nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (1) artikli 220 lõike 2 punktis b ette nähtud importija kohustust toimida heauskselt tuleb mõista nii, et
a)
see hõlmab importija kohustust kontrollida nende päritolusertifikaatide (A vorm) väljastamise asjaolusid, mis ta eksportijalt sai (kaubaks olevate osade sertifikaadid, eksportija roll kauba tootmises jne)?
b)
importija tuleb lugeda pahauskseks juba ainuüksi seetõttu, et eksportija toimis pahauskselt (näiteks juhul, kui eksportija ei tee ekspordiriigi tollile teatavaks kulude tegelikku päritolu, kaubaks olevate osade väärtust jne)?
c)
heauskse toimimise kohustus tuleb lugeda eiratuks juba ainuüksi seetõttu, et eksportija on esitanud ekspordiriigi tollile vigase teabe; seda isegi juhul, kui toll ise on sertifikaadi väljastanud ekslikult?
2.
Kas nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 220 lõike 2 punktis b ette nähtud importija kohustuse toimida heauskselt täidetuse saab lugeda piisavalt tõendatuks OLAF-i teatises sisalduva olukorra üldise kirjelduse ja OLAF-i järelduste alusel või peab siseriiklik toll siiski saama täiendavaid tõendeid eksportija käitumise kohta?
(1) EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307.
Full & Egal Universal Law Academy