11.7.2016
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 251/8
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Vergabekammer Südbayern (Saksamaa) 15. aprillil 2016 – DUK Versorgungswerk eV ja Gothaer Pensionskasse AG versus BG Klinik für Berufskrankheiten Bad Reichenhall gGmbH
(Kohtuasi C-212/16)
(2016/C 251/11)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Vergabekammer Südbayern
Põhikohtuasja pooled
Vaidlustuse esitajad: DUK Versorgungswerk eV, Gothaer Pensionskasse AG
Vastustaja: BG Klinik für Berufskrankheiten Bad Reichenhall gGmbH
Menetlusse kaasatud isikud: Versorgungsanstalt des Bundes und der Länder, VBG Verwaltungs-Berufsgenossenschaft
Eelotsuse küsimused
1.
Kas direktiivi 89/665/EMÜ (1) artikli 1 lõikest 3 ja artikli 2d lõike 1 punktist a, mida on muudetud direktiiviga 2007/66/EÜ (2), tuleneva tõhusa õiguskaitse tagamisega on kooskõlas, et vaidlustus, mille isik on esitanud hankelepingu kehtetuse tuvastamiseks, kuna hankeleping on sõlmitud hanget Euroopa Liidu Teatajas eelnevalt välja kuulutamata, jäetakse kahju kannatamise ohu puudumise tõttu läbi vaatamata seepärast, et avaliku sektori hankija, kes ei avaldanud enne hankelepingu sõlmimist asjaomast hanketeadet Euroopa Liidu Teatajas ega korraldanud nõuetekohast hankemenetlust, määratleb hankelepingu esemeks oleva teenuse läbivaatamismenetluses esitatud avaldusega siduvalt sellisena, et vaidlustajast ettevõtja ei saa seda teenust osutada?
2.
a)
Kas tegemist on lepingu olulise muutmisega Euroopa Kohtu praktika tähenduses (Euroopa Kohtu 19. juuni 2008. aasta otsus pressetext Nachrichtenagentur, C-454/06, ECLI:EU:C:2008:351), kui teisest avaliku sektori ettevõtjast (edaspidi „jagunev ettevõtja”) eraldatud avaliku sektori ettevõtja (edaspidi „eralduv ettevõtja”) sõlmib seoses ettevõtte osa üleminekuga direktiivi 2001/23/EÜ (3) tähenduses jaguneva ettevõtja tööandjapensioniskeemiga seotud teenust seni osutanud isikuga uue lepingu tööandjapensioniskeemiga seotud teenuse osutamiseks, mis on algse lepinguga identne, et kaitsta üle võetud töötajate õigusi tööandjapensioniskeemi alusel makstavale vanadus- ja invaliidsuspensionile, ning jaguneval avaliku sektori ettevõtjal on eralduva avaliku sektori ettevõtja üle ainuomanikuna valitsev mõju?
Kui teise küsimuse punktile a tuleb vastata jaatavalt:
b)
Kas direktiivi 2004/18/EÜ (4) artikli 31 punkti 1 alapunkti b kohane väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, milles osaleb vaid üks ettevõtja (nimelt jagunevale avaliku sektori ettevõtjale seni teenust osutanud isik), on lubatav, kui jaguneva avaliku sektori ettevõtja töötajatest saavad ettevõtte ülemineku tulemusel eralduva avaliku sektori ettevõtja töötajad ja direktiivi 2001/23/EÜ artikli 3 lõike 1 alusel muutumatult üle võetavate töölepingute kohaselt koosmõjus ettevõtja väljakujunenud praktikaga on neil töösuhteid reguleerivate siseriiklike õigusnormide järgi õigus uuelt tööandjalt nõuda, et tööandjapensioniskeemiga seotud teenuste osutamist jätkaks senine teenuseosutaja, kelle juures olid neil enne ettevõtte üleminekut õigused tekkinud?
Kui teise küsimuse punktile b tuleb vastata eitavalt:
c)
Kas avaliku sektori hankija, kes ei ole enne hankelepingu sõlmimist avaldanud Euroopa Liidu Teatajas hanketeadet ega korraldanud direktiivi 2004/18/EÜ artikli 28 kohast hankemenetlust, võib hankelepingu eseme määratlemise õigust – rikkumata riigihankeid reguleerivates õigusnormides sätestatud konkurentsi, läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid – kasutada enne nõuetekohase hankemenetluse läbiviimist nii, et tööandjapensioni kogumise vormi ette nähes määrab ta kindlaks ka tulevase teenuseosutaja rahastamise viisi? Kas avaliku sektori hankija võib seega seada tingimuseks, et pakkuda võib vaid sissemaksetest rahastatava pensionikassa teenuseid, ja kogumispõhimõttel tegutsevad pensionikassad on seega välistatud, olgugi et kindlustatud töötajatele pensionikassade poolt osutatavad teenused ei või töösuhteid reguleerivate liikmesriigi õigusnormide kohaselt ja direktiivi 2001/23/EÜ artikli 3 lõikest 1 tulenevalt erineda?
Kui teise küsimuse punktile c tuleb vastata jaatavalt:
d)
Kas see kehtib enne direktiivi 2014/24/EL (5) ülevõtmise tähtaja lõppemist ka juhul, kui selle tulemusel oleks teenust võimeline osutama vaid üks ettevõtja (nimelt senine teenuseosutaja), või on avaliku sektori hankija, kes soovib väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust kooskõlas direktiivi 2004/18/EÜ artikli 31 punkti 1 alapunktiga b läbi viia vaid ühe ettevõtjaga, kohustatud hankelepingu eseme määratlemisel juba enne direktiivi 2014/24/EL ülevõtmise tähtaja lõppemist kontrollima, kas on olemas mõistlik alternatiiv ning konkurentsi puudumine ei tulene hankekriteeriumite kunstlikust kitsendamisest, nagu see on ette nähtud direktiivi 2014/24/EL artikli 32 lõike 2 punkti b teises lõigus?
(1) Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 395, lk 33; ELT eriväljaanne 06/01, lk 246).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiv 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas (ELT L 335, lk 31)
(3) Nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 82, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 98).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, lk 65).