19.9.2016
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 343/28
Salvatore Aniello Pappalardo, Pescatori La Tonnara Soc. coop., Fedemar Srl, Testa Giuseppe & C. s.n.c, Pescatori San Pietro Apostolo Srl, Camplone Arnaldo & C. Snc di Camplone Arnaldo & C., Valentino Pesca s.a.s., di Camplone Arnaldo & C 24. juunil 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 27. aprilli 2016. aasta otsuse peale kohtuasjas T-316/13: Pappalardo jt versus komisjon
(Kohtuasi C-350/16 P)
(2016/C 343/41)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Apellandid: Salvatore Aniello Pappalardo (Cetara, Itaalia), Pescatori La Tonnara Soc. coop. (Cetara), Fedemar Srl (Cetara), Testa Giuseppe E C. Snc (Catania, Itaalia), Pescatori San Pietro Apostolo Srl (Cetara), Camplone Arnaldo & C. Snc di Camplone Arnaldo EC (Pescara, Itaalia) ja Valentino Pesca Sas di Camplone Arnaldo & C. (Pescara) (esindajad: advokaadid V. Cannizzaro ja L. Caroli)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Bouquet ja D. Nardi)
Apellantide nõuded
Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:
—
esimese võimalusena tühistada Üldkohtu 27. aprilli 2016. aasta otsus kohtuasjas T-316/13 ja saata kohtuasi Üldkohtule uueks arutamiseks Euroopa Kohtu poolt kindlaksmääratud põhimõtete kohaselt;
—
teise võimalusena, kui Euroopa Kohus leiab, et kohtuasja asjaolud seda võimaldavad, teha Euroopa Kohtu kodukorra artikli 61 alusel sisuline otsus nõude kohta, mille käesoleva menetluse apellandid esimeses kohtuastmes esitasid, ning täpsemalt:
1)
tuvastada Euroopa Komisjoni lepinguväline vastutus kahju eest, mis tekitati 12. juuni 2008. aasta määruse nr 530/2008, millega kehtestatakse erakorralised meetmed Atlandi ookeanis ida pool 45o läänepikkust ja Vahemeres harilikku tuuni püüdvate seinerite suhtes (see määrus tunnistati kehtetuks Euroopa Kohtu 17. märtsi 2011. aasta otsusega kohtuasjas C-221/09), vastuvõtmisega;
2)
kohustada sellest tulenevalt Euroopa Komisjoni tekitatud kahju hüvitama;
—
mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
I.
Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta välistas selle, et Üldkohtu 14. veebruari 2012. aasta määrus kohtuasjas T-305/08 omab tähtsust selle kindlakstegemisel, mis tähendus on määruse nr 530/2008 kehtetukstunnistamisel kohtuotsusega AJD Tuna.
Kinnitades, et kohtuasjas T-305/08 ei ole vaja otsust teha, tõlgendas Üldkohus oma 14.veebruari 2012. aasta määruses kohtuotsust AJD Tuna selliselt, et selles kohtuotsuses rahuldati täies ulatuses hageja nõuded, milles paluti tunnistada määruse nr 530/2008 artikkel 1 kehtetuks. Kohtuotsusega AJD Tuna kehtetukstunnistamise ulatuse kindlaksmääramine oli seega 14.veebruari 2012. aasta kohtumääruse resolutsiooni esemeks.
Sellest järeldub, et käesoleva apellatsioonkaebuse esemeks olevas otsuses oleks Üldkohus pidanud kohaldama kohtuotsuses AJD Tuna tehtud otsust määruse nr 530/2008 kehtetuse kohta ulatuses, mille Üldkohus määras kindlaks oma 14. veebruari 2012. aasta määrus kohtuasjas T-305/08.
II.
Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et diskrimineerimise keelu põhimõtte määruses nr 530/2008 ei kujuta endast olulist ja ilmset rikkumist.
Üldkohus ei võtnud arvesse seda, et oluline ja ilmne diskrimineerimise keelu põhimõtte rikkumine tulenes juba kohtuotsusest AJD Tuna. Peale selle ei kohaldanud Üldkohus põhimõtteid, mille ta oli ise oma kohtupraktikas kehtestanud kohtuotsustega Schneider vs. komisjon, T-351/03, ja Artegodan vs. komisjon, T-429/05. Lõpuks kasutanud Üldkohus Euroopa Kohtu poolt kohtuotsuses komisjon vs. Schneider, C-440/07 P, kehtestatud kriteeriumit.