24.10.2016
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 392/17
Trenzas y Cables de Acero PSC, S.L. 12. augustil 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 2. juuni 2016. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-426/10–T-429/16 ja T-438/12–T-441/12: Moreda-Riviere Trefilerías jt versus komisjon
(Kohtuasi C-459/16 P)
(2016/C 392/21)
Kohtumenetluse keel: hispaania
Pooled
Apellant: Trenzas y Cables de Acero PSC, S.L. (esindajad: advokaadid F. González Díaz, A. Tresandi Blanco, V. Romero Algarra)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
—
Tühistada Üldkohtu 2. juuni 2016. aasta otsus kohtuasjades T-426/10 – T-429/10, ja eriti kohtuasjas T-428/10: Trenzas y Cables de Acero PSC versus Euroopa Komisjon;
—
mõista nii käesoleva kohtumenetluse kui ka Üldkohtus toimunud menetluse kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
1.
Üldkohus rikkus õigusnorme, kuna ta kohaldas väära õiguslikku kriteeriumi, kui ta tuvastas, et Tycsa PSC moodustas ühe majandusüksuse MRTga, sest ettevõtja Trenzas y Cables, kellele kuulus 100 % osalus Tycsa PSCs, lõpetas tegevuse ja MRT ei ole Trenzas y Cables’i õigusjärglane.
2.
Üldkohus rikkus õigusnorme õige õigusliku kriteeriumi kohaldamisel ega esitanud piisavat põhjendust, kuivõrd ta ei selgitanud põhjusi, mille tõttu ta leidis, et Tycsa PSC tegevjuhtidelt vande all võetud ütlustest ei piisanud, et õiguslikult piisavalt tõendada ühe majandusüksuse eksisteerimise küsimust.
3.
Üldkohus kvalifitseeris vääralt asjaolud, nimelt konkurentide arusaamad, leides, et need arusaamad kujutavad endast täiendavat ja õiguslikult asjassepuutuvat tõendit selle tõendamisel, et eksisteeris üks majandusüksus, mis koosnes Tycsa PSCst, GSWst ja teistest ettevõtjatest, milles viimatinimetatu osalust omas.
4.
Üldkohus kvalifitseeris vääralt asjaolud, nimelt personali kattuvused Tycsa PSCs, GSWs ja teistes ettevõtjates, milles viimatinimetatu osalust omas, asudes seisukohale, et need kattuvused kujutavad endast täiendavat ja õiguslikult asjassepuutuvat tõendit selle tõendamisel, et need ettevõtjad moodustasid ühe majandusüksuse.
5.
Üldkohus kvalifitseeris vääralt asjaolud, nimelt Trenzas y Cables’i ja ühe konkurendi kohtumise, pidades seda kohtumist täiendavaks tõendiks, mis näitab, et Tycsa PSC kuulus majandusüksusse, mille emaettevõtja oli GSW.
6.
Üldkohus rikkus õigusnorme tõendite hindamisel ja igal juhul rikkus oma kohustusi kohtuliku kontrolli vallas, kui ta ei nõustunud apellandi argumendiga, mille kohaselt viimane ei kuulunud majandusüksusse, mis moodustus Trenzas y Cables’ist ja GSW-st, ilma et Üldkohus oleks sealjuures üldse hinnanud tõendeid, mis olid esitatud, et lükata ümber väide otsustava mõju omamise kohta.
7.
Üldkohus rikkus õigusnorme, kuivõrd ta rikkus apellandi kaitseõigusi, asudes seisukohale, et kuna komisjon hindas apellandi maksevõimet apellandi esitatud ja talle teadaolevate asjaolude alusel, siis austas komisjon apellandi õigust olla ära kuulatud.
8.
Üldkohus rikkus õigusnorme tõendite hindamisel ja igal juhul ei teostanud kohtuliku kontrolli pädevust õiguspäraselt; rikkus õigusnorme, kuna ei pidanud kinni põhjendamiskohustusest; ka rikkus Üldkohus õigusnorme seetõttu, et ta moonutas asjaolusid ja tõendeid, mis puudutasid apellandi võimalust saada välist rahastust.
9.
Üldkohus rikkus õigusnorme tõendite hindamisel ja igal juhul rikkus kohustust vaadata kohtuasi läbi oma täielikku pädevust kasutades, kui ta asus seisukohale, et apellant ei esitanud komisjonile teavet, mis oli vajalik tema aktsionäride vara suuruse hindamisel. Ka ei esitanud Üldkohus piisavat põhjendust, kuna ta jättis selgitamata, mis põhjustel ei oma tõenduslikku väärtust Deloitte’i raportid, millele Tycsa PSC tugines.
Full & Egal Universal Law Academy