EUROOPA KOHTU MÄÄRUS (kolmas koda)
26. oktoober 2017 ( *1 )
Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 – Direktiiv 2005/29/EÜ – Ebaausad kaubandustavad – Siseriiklikud õigusnormid, mis keelavad reklaamida esteetilise kirurgia operatsioone ja mittekirurgilise esteetilise meditsiini protseduure
Kohtuasjas C‑356/16,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Nederlandstalige rechtbank van eerste aanleg te Brussel, strafzaken’i (Brüsseli hollandikeelne esimese astme kohus, süüteoasjad, Belgia) 26. mai 2016. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 27. juunil 2016, kriminaalasjas järgmiste isikute suhtes:
Wamo BVBA,
Luc Cecile Jozef Van Mol,
EUROOPA KOHUS (kolmas koda),
koosseisus: koja president L. Bay Larsen (ettekandja), kohtunikud J. Malenovský, M. Safjan, D. Šváby ja M. Vilaras,
kohtujurist: Y. Bot,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artiklile 99 pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi põhistatud määrusega,
on teinud järgmise
määruse
1
Eelotsusetaotlus puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (edaspidi „ebaausate kaubandustavade direktiiv“) (ELT 2005, L 149, lk 22), tõlgendamist.
2
Taotlus on esitatud Wamo BVBA ja Luc Cecile Jozef Van Moli suhtes algatatud kriminaalmenetluses seoses selliste siseriiklike õigusnormide rikkumisega, mis keelavad füüsilistel ja juriidilistel isikutel levitada esteetilise kirurgia operatsioonidele või mittekirurgilise esteetilise meditsiini protseduuridele viitavat reklaami.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
3
Direktiivi 2005/29 põhjendus 9 on sõnastatud järgmiselt:
„Käesolev direktiiv ei piira ebaausa kaubandustava tõttu kahju kannatanud üksikisikute poolt hagi esitamist. Samuti ei piira see […] toodete tervisekaitse- ja ohutusnõudeid […] käsitlevate ühenduse ja siseriiklike eeskirjade […] kohaldamist. Seega saavad liikmesriigid sõltumata ettevõtja asukohast tarbijate ohutuse ja tervisekaitse eesmärgil oma territooriumil säilitada või kehtestada kaubandustavade piiranguid ja keelde näiteks alkoholi, tubaka või ravimite suhtes. […]“
4
Direktiivi artikkel 2 „Mõisted“ sätestab:
„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
[…]
c)
toode – kaubad või teenused, sealhulgas kinnisvara ning õigused ja kohustused;
d)
ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud kaubandustavad (edaspidi ka kaubandustavad) – ettevõtjapoolne tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sealhulgas reklaam ja turustamine, mis on otseselt seotud toote reklaamimise, müügi või tarnimisega tarbijatele;
[…]“
5
Nimetatud direktiivi artikkel 3 näeb ette:
„1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse artiklis 5 sätestatud ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausate kaubandustavade suhtes enne ja pärast tootega seonduva äritehingu sõlmimist ja selle ajal.
[…]
3. Käesolev direktiiv ei piira toodete tervisekaitse- ja ohutusnõudeid käsitlevate ühenduse või siseriiklike eeskirjade kohaldamist.
[…]
8. Käesolev direktiiv ei piira asutamistingimuste või lubade andmise kordade või deontoloogiliste käitumiskoodeksite või muude reguleeritud kutsealadele kehtestatud erireeglite, mille eesmärk on tagada kutsealade esindajate usaldusväärsuse kõrge tase, kohaldamist, mida liikmesriigid võivad vastavalt ühenduse õigusele kutsealade esindajatele kehtestada.
[…]“
Belgia õigus
6
23. mai 2013. aasta mittekirurgilise esteetilise meditsiini protseduuride ja esteetilise kirurgia operatsioonide tegemiseks vajaliku kvalifikatsiooni, ning nimetatud protseduuridele viitava reklaami ja teabe reguleerimise seaduse (Wet tot regeling van de vereiste kwalificaties om ingrepen van niet-heelkundige esthetische geneeskunde en esthetische heelkunde uit te voeren en tot regeling van de reclame en informatie betreffende die ingrepen; Belgisch Staatsblad, 2.7.2013, lk 41511), muudetud 10. aprilli 2014. aasta seadusega erinevate sätete kehtestamiseks tervishoiuvaldkonnas (Wet houdende diverse bepalingen inzake gezondheid; Belgisch Staatsblad, 30.4.2014, lk 35442) (edaspidi „23. mai 2013. aasta seadus“), artikli 2 punkti 6 kohaselt mõistetakse „reklaamina“ iga avalikkusele suunatud teate või kampaania vormi, mille eesmärgiks on otseselt või kaudselt edendada selle seaduse artiklis 3 nimetatud protseduure, olenemata selleks kasutatud kohtadest, kandjatest või tehnikatest, tõsielu-TV-seriaalid kaasa arvatud.
7
23. mai 2013. aasta seaduse artikli 20 lõike 1 kohaselt, tõlgendatuna koosmõjus selle seaduse artikliga 3, on kõikidel füüsilistel ja juriidilistel isikutel keelatud reklaamida esteetilise kirurgia operatsioone ja mittekirurgilise esteetilise meditsiini protseduure.
8
Nimetatud seaduse artikli 22 lõige 1 näeb ette, et reklaamikeelu rikkumise eest karistatakse vabaduskaotusega kaheksa päeva kuni kuus kuud ja rahalise karistusega 250–5000 eurot või ainult ühega nimetatud karistustest, ning et lisaks võib kohus määrata, et kohtuotsus avaldatakse kolmes ajalehes.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
9
Eelotsusetaotlusest selgub, et pärast seda, kui Federale Overheidsdienst Volksgezondheid, Veiligheid van de Voedselketen en Leefmilieu (föderaalne rahvatervishoiu, toiduahela ja keskkonnaohutuse amet) oli Procureur des Koningsile (kuninga prokurör, Belgia) avalduse teinud, algatati Wamo suhtes, kes tegeleb ärinime ZEB all rõivakaupluste pidamisega, ning samuti Wamo tegevjuhi Van Moli suhtes, kes tegutseb Wamo emaettevõtja Mosa volitusel, kriminaalmenetlus põhjusel, et nad olid ajavahemikul 8.–13. juuni 2015 teinud reklaami esteetilise kirurgia operatsioonidele, rikkudes sellega Belgia õigust.
10
Kriminaaltoimik sisaldab esteetilise kirurgiaga seotud konkurssi reklaamivat brošüüri, mida ZEB oli väidetavalt oma klientide hulgas levitanud, ja Wamo veebilehe koopiat, millel on sarnane reklaamkuulutus.
11
Wamo ja Van Mol väidavad eelotsusetaotluse esitanud kohtus, et Belgia õigusnormid, mis keelavad levitada esteetilise kirurgia operatsioonidele ja mittekirurgilise esteetilise meditsiini protseduuridele viitavat reklaami, on direktiiviga 2005/29 vastuolus.
12
Neil asjaoludel otsustas Nederlandstalige rechtbank van eerste aanleg te Brussel, strafzaken (Brüsseli hollandikeelne esimese astme kohus, süüteoasjad, Belgia) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas [direktiivi 2005/29] tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus siseriiklik seadus, mis – nagu [23. mai 2013. aasta seaduse] artikli 20 lõige 1 […] – keelab füüsilistel ja juriidilistel isikutel levitada esteetilise kirurgia operatsioonidele ja mittekirurgilise esteetilise meditsiini protseduuridele viitavat reklaami?“
Eelotsuse küsimuse analüüs
13
Euroopa Kohtu kodukorra artikli 99 alusel võib Euroopa Kohus juhul, kui eelotsuse küsimusele võib vastuse selgelt tuletada kohtupraktikast, igal ajal ettekandja-kohtuniku ettepanekul ja pärast kohtujuristi ärakuulamist lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.
14
Käesolevas kohtuasjas tuleb kohaldada seda sätet.
15
Oma eelotsuse küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitada, kas direktiivi 2005/29 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid nagu põhikohtuasjas käsitletavad, mis kaitsevad rahvatervist ning esteetikakirurgide ja esteetilise meditsiini valdkonna arstide kutsealade väärikust, keelates füüsilistel ja juriidilistel isikutel levitada esteetilise kirurgia operatsioonidele ja mittekirurgilise esteetilise meditsiini protseduuridele viitavat reklaami.
16
Selleks et esitatud küsimusele vastata, on vaja kõigepealt kindlaks teha, kas põhikohtuasja esemeks olev keeld kujutab endast direktiivi 2005/29 artikli 2 punkti d mõttes kaubandustava ja kas sellele kehtivad seega selle sättega esitatud nõuded (vt analoogia alusel kohtuotsus, 4.5.2017, Vanderborght, C‑339/15, EU:C:2017:335, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).
17
Selles osas tuleb märkida, et direktiivi artikli 2 punkti d kohaselt, mille sõnastus on eriti üldine, on „kaubandustavad“ määratletud kui „ettevõtjapoolne tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sealhulgas reklaam ja turustamine, mis on otseselt seotud toote reklaamimise, müügi või tarnimisega tarbijatele“ (kohtuotsused, 9.11.2010, Mediaprint Zeitungs- und Zeitschriftenverlag, C‑540/08, EU:C:2010:660, punkt 17, ja 4.5.2017, Vanderborght, C‑339/15, EU:C:2017:335, punkt 23).
18
Mõiste „toode“ omakorda tähistab nimetatud direktiivi artikli 2 punkti c kohaselt kõiki kaupu või teenuseid.
19
Sellest tuleneb, et selline esteetilise kirurgia operatsioonidele või mittekirurgilise esteetilise meditsiini protseduuridele viitavat reklaam nagu põhikohtuasjas käsitletav, olgu see siis reklaam brošüüride näol või internetis, kujutab endast kaubandustava direktiivi 2005/29 tähenduses.
20
Vastavalt nimetatud direktiivi artikli 3 lõikele 3 ei piira direktiiv siiski toodete tervisekaitse- ja ohutusnõudeid käsitlevate liidu või siseriiklike eeskirjade kohaldamist.
21
Lisaks tuleb märkida, et selle direktiivi artikli 3 lõike 8 sõnastuse kohaselt ei piira direktiiv nende deontoloogiliste käitumiskoodeksite või muude reguleeritud kutsealadele kehtestatud erireeglite, mille eesmärk on tagada kutsealade esindajate usaldusväärsuse kõrge tase, kohaldamist, mida liikmesriigid võivad vastavalt liidu õigusele kutsealade esindajatele kehtestada.
22
Nimetatud sätetest tuleneb seega, et direktiiv 2005/29 ei sea kahtluse alla liikmesriikide tervisekaitse- ja ohutusnõudeid käsitlevaid eeskirju või reguleeritud kutsealadele kehtestatud erireegleid (kohtuotsus, 4.5.2017, Vanderborght, C‑339/15, EU:C:2017:335, punkt 28).
23
Samas nähtub eelotsusetaotlusest, et põhikohtuasjas käsitletavad siseriiklikud õigusnormid, see tähendab 23. mai 2013. aasta seaduse artikli 20 lõige 1, kaitsevad rahvatervist ning esteetikakirurgide ja esteetilise meditsiini valdkonna arstite kutsealade väärikust, mistõttu kuuluvad need direktiivi 2005/29 artikli 3 lõigete 3 ja 8 kohaldamisalasse (vt analoogia alusel kohtuotsus, 4.5.2017, Vanderborght, C‑339/15, EU:C:2017:335, punkt 29).
24
Silmas pidades eeltoodud kaalutlusi, tuleb esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 2005/29 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus niisugused siseriiklikud õigusnormid nagu põhikohtuasjas käsitletavad, mis kaitsevad rahvatervist ning esteetikakirurgide ja esteetilise meditsiini valdkonna arstite kutsealade väärikust, keelates füüsilistel ja juriidilistel isikutel levitada esteetilise kirurgia operatsioonidele ja mittekirurgilise esteetilise meditsiini protseduuridele viitavat reklaami.
Kohtukulud
25
Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 („ebaausate kaubandustavade direktiiv“), tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus niisugused siseriiklikud õigusnormid nagu põhikohtuasjas käsitletavad, mis kaitsevad rahvatervist ning esteetikakirurgide ja esteetilise meditsiini valdkonna arstite kutsealade väärikust, keelates füüsilistel ja juriidilistel isikutel levitada esteetilise kirurgia operatsioonidele ja mittekirurgilise esteetilise meditsiini protseduuridele viitavat reklaami.
Allkirjad
( *1 ) Kohtumenetluse keel: hollandi.