EUR-Lex -  62016TN0034 - ET

4.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 118/32

26. jaanuaril 2016 esitatud hagi – Leedu Vabariik versus komisjon

(Kohtuasi T-34/16)

(2016/C 118/37)

Kohtumenetluse keel: leedu

Pooled

Hageja: Leedu Vabariik (esindajad: D. Kriaučiūnas, R. Krasuckaitė ja T. Orlickas,)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada komisjoni 13. novembri 2015. aasta rakendusotsus (EL) nr 2015/2098, mille kohaselt Euroopa Liidu poolne rahastamine ei kata teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (teatavaks tehtud numbri C(2015) 7716 all), selles osas, milles otsus näeb ette Leedu suhtes finantskorrektsiooni kohaldamise summas 1 113 589,65 eurot;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.

Esimese väite kohaselt on rikutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, artikli 52 lõiget 2, kohaldatuna koostoimes proportsionaalsuse põhimõttega, niivõrd kui komisjon, otsustades kasutada Leedu suhtes 5 % suurust kindla määraga finantskorrektsiooni,

—

ei võtnud arvesse, asjaolu, et Euroopa Liidule põhjustatud konkreetne ja täpne kahju tekkis komisjoni poolt tuvastatud esimese ja neljanda rikkumise tulemusel, ja seetõttu oleks komisjon fondile märkimisväärse rahalise kahju tekkimise ohu olemasolu väljaselgitamisel pidanud tegema nende rikkumiste osas ainult ühekordse finantskorrektsiooni ja mitte enam võtma arvesse neid rikkumisi koosmõjus muude rikkumistega;

—

lahutas põhjendamatult omavahel otseselt seotud rikkumised, põhjustades sellega kunstlikult fondile väidetava märkimisväärse kahju tekkimise ohu;

—

enda poolt tuvastatud muid rikkumisi hinnates ebaõigesti määratles ja võttis arvesse mittevastavuse ulatuse, rikkumiste iseloomu ja Euroopa Liidule tekitatud rahalise kahju;

—

ebakohaselt kohaldas ülemäärast 5 % suurust finantskorrektsiooni 2011. aasta kohta, sest võttes arvesse komisjoni poolt tuvastatud rikkumiste iseloomu ja muid asjaolusid, ei olnud neist tulenev kahju tekkimise oht fondi jaoks märkimisväärne;

—

ebakohaselt kohaldas 5 % suurust finantskorrektsiooni 2012. aasta kohta, sest selle kohaldamine on ette nähtud üksnes neil juhtudel kui esineb fondi jaoks märkimisväärne kahju tekkimise oht, ja kuigi Leedu Vabariigi teostatud kontrollid ja esitatud teave näitasid, et 2012 aasta kohta kindlaks tehtud mittevastavuste arv, ulatus ja iseloom ja nendest tulenev oht fondi jaoks on märkimisväärselt väiksem võrreldes 2011 aastal kindlaks tehtud mittevastavustega, ja seega oleks fondile saanud tekkida ainult väike rahalise kahju tekkimise oht.

2.

Teise väite kohaselt on rikutud komisjoni 30. novembri 2009 aasta määruse (EÜ) nr 1122/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, artiklit 41, niivõrd kui komisjon ei asunud seisukohale, et lammaste ja veiste kohapealne kontrollimine võiks toimuda erinevatel aegadel, mille tulemusena ei ole see konkreetne rikkumine nii märkimisväärne kui komisjon osutab.

3.

Kolmanda väite kohaselt on tegemist ELTL artikli 296 kohase põhjendamiskohustuse rikkumisega, niivõrd kui otsustades kohaldada 5 % suurust kindla määraga finantskorrektsiooni, komisjon

—

ei esitanud kohaseid põhjendusi ega põhjendanud oma uurimistulemusi rikkumiste kohta ega selliste rikkumiste iseloomu ja nendest tulenevat ohtu fondile;

—

ei esitanud põhjendust, miks 2011. ja 2012. aastal kindlaks tehtud mittevastavusi, mis olid aluseks 5 % suuruse finantskorrektsiooni kohaldamisele, hinnati koos, kuigi nende arv ja iseloom erines märkimisväärselt kummalgi aastal, ja igal juhul ei esitanud mingeid veenvaid põhjendusi, miks tuleb ühesugust kindla määraga 5 % suurust finantskorrektsiooni kohaldada nii 2012. kui ka 2011. aastal leitud mittevastavuste puhul.

Full & Egal Universal Law Academy