29.3.2016
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 111/35
10. veebruaril 2016 esitatud hagi – Oil Pension Fund Investment Company versus nõukogu
(Kohtuasi T-56/16)
(2016/C 111/42)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: Oil Pension Fund Investment Company (Teheran, Iraan) (esindaja: advokaat K. Kleinschmidt)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada viivitamatult nõukogu 30. novembri 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/2216, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, ning nõukogu 30. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) nr 2015/2204, millega rakendatakse määrust nr 267/2012, kuivõrd need õigusaktid puudutavad hagejat;
—
võtta menetlust korraldava meetme vastavalt Üldkohtu kodukorra artiklile 89, kohustades kostjat esitama kõik vaidlustatud otsusega seotud dokumendid, mis puudutavad hagejat;
—
kaasata menetlusse kohtuasja Oil Pension Fund Investment Company vs. nõukogu (T-121/13, ECLI:EU:T:2015:645) toimikud;
—
mõista kohtukulud välja nõukogult.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.
1.
Esimene väide: ELTL artikli 266 rikkumine
Hageja leiab, et nõukogul on ELTL artikli 266 alusel keelatud vastu võtta õigusakte, mille sisu on identne 21. detsembri 2012. aasta õigusaktidega, mis tühistati Üldkohtu otsusega kohtuasjas Oil Pension Fund Investment Company vs. nõukogu (T-121/13, ECLI:EU:T:2015:645).
2.
Teine väide: hageja kaitseõiguste, tema õiguse tõhusale õiguskaitsele ja põhjendamisekohustuse rikkumine
Sellega seoses väidab hageja, et teda ei ole nõuetekohaselt ära kuulatud ning et tal ei ole olnud võimalik toimikuga tutvuda. Vaidlustatud õigusaktides esitatud põhjendus ei ole hagejale mõistetav Seetõttu on rikutud hageja kaitseõigusi ja tema õigust tõhusale õiguskaitsele. Rikutud on ka põhimõtet, mille kohaselt on igaühel õigus olla ära kuulatud. Lisaks väidab hageja, et nõukogu ei ole hagejat puudutavaid asjaolusid õieti kontrollinud. Hageja leiab, et tema puhul ei ole toimunud õiglast menetlust, mis vastaks õigusriigi põhimõtetele, kuna ta ei olnud teadlik nõukogu asjaomastest etteheidetest ja väidetavatest tõenditest, mistõttu ei olnud tal võimalik nende kohta oma arvamust esitada ega ka kohtuvaidluses vastupidiseid tõendeid tuua.
3.
Kolmas väide: ilmselged hindamisvead, kaalutlusõiguse kasutamata jätmine või väär kasutamine ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine
Hageja arvates on nõukogu teinud vaidlustatud õigusakte vastu võttes ilmselgeid hindamisvigu. Nõukogu on ebapiisavalt ja/või vääralt tuvastanud vaidlustatud õigusaktide aluseks olevad asjaolud. Sellega seoses väidab hageja muu hulgas, et vaidlustatud õigusaktides hageja kohta nimetatud põhjused piiravate meetmete võtmiseks ei pea paika. Pealegi rikuvad vaidlustatud õigusaktid proportsionaalsuse põhimõtet.
4.
Neljas väide: Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tagatud õiguste rikkumine
Siinkohal väidab hageja, et vaidlustatud õigusaktidega on rikutud talle Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (edaspidi „põhiõiguste harta”) tagatud põhiõigusi. Sellega seoses väidab ta, et rikutud on ettevõtlusvabadust Euroopa Liidu piires (põhiõiguste harta artikkel 16) ja õigust seaduslikul teel saadud omandit Euroopa Liidus kasutada ja seda eelkõige vabalt käsutada (põhiõiguste harta artikkel 17). Lisaks väidab hageja, et rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet (põhiõiguste harta artikkel 20) ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet (põhiõiguste harta artikkel 21).
Full & Egal Universal Law Academy