20.6.2016
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 222/32
29. aprillil 2016 esitatud hagi – Banca Tercas versus komisjon
(Kohtuasi T-196/16)
(2016/C 222/40)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: Tercas-Cassa di risparmio della provincia di Teramo SpA (Banca Tercas SpA) (Teramo, Itaalia) (esindajad: advokaadid A. Santa Maria, M. Crisostomo, E. Gambaro, F. Mazzocchi)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada Euroopa Komisjoni 23. detsembri 2015. aasta otsus C(2015) 9526 final, mis on hagejale teatavaks tehtud 22. veebruaril 2016 ja käsitleb riigiabi SA39451 (2015/C) (ex 2015/NN), mida Itaalia andis äriühingule Banca Tercas (Cassa di risparmio della Provincia di Teramo S.p.A.);
—
teise võimalusena tühistada eespool nimetatud otsuse artiklid 2, 3 ja 4 põhjustel, mida on selgitatud seitsmenda väite raames;
—
mõista kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Otsus, mille peale on esitatud hagi käesolevas asjas, on vaidlustatud ka kohtuasjas T-98/16: Itaalia vs. komisjon.
Hagi põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.
1.
Esimese väitega osutab Banca Tercas (edaspidi „hageja” või „Tercas”) sellele, et komisjon on rikkunud või vääralt kohaldanud ELTL artikli 107 lõiget 1 ja artiklit 296, kuna nõude osas, mille kohaselt peavad olema täidetud „riigi vahendite” ja „riigile omistatavuse” tingimused, on põhjendused puudulikud ja/või ebapiisavad selles osas, milles komisjon lähtub esmajärjekorras riigi vahendite ja omistatavuse kriteeriumide analüüsist ega ole eraldi kontrollinud, kas riigi vahendeid puudutav nõue on täidetud, ent see on põhiline tunnus, kui tuvastatakse riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.
2.
Teise väite raames leiab hageja, et on rikutud või vääralt kohaldatud ELTL artikli 107 lõiget 1, kuna komisjon on ekslikult järeldanud, et Fondo di Garanzia di Tutela dei Depositi (edaspidi „Fond” või „FITD”) on kasutanud riigi vahendeid. Hageja sõnul on komisjon teinud ilmselge hindamisvea, kuna FITD vara ei saa Euroopa Liidu kohtute praktikas esitatud kriteeriumide põhjal pidada avaliku võimu kontrolli alla kuuluvaks või Itaalia riigi käsutuses olevaks varaks. Itaalia seadusandja on viidanud tagatissüsteemide puhul täielikule lepinguvabadusele, kui tegemist on hoiustajatele tehtavaid väljamakseid puudutavate alternatiivsete meetmete eseme, ulatuse ja konkreetsete üksikasjadega. Fondi põhikirja artiklis 29 sätestatud alternatiivseid meetmeid võib Fond rakendada siis, kui võib eeldada, et varalised kulutused on väiksemad võrreldes meetmetega, mida tuleks võtta ettevõtte likvideerimise korral, need meetmed vastavad eelkõige ühinenud pankade erahuvidele ja neid ei saa siduda avaliku võimu ülesannetega.
3.
Kolmanda väitega osutab hageja ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumisele ja väärale kohaldamisele, kuna komisjon leidis, et Tercase huvides võetud meetmed on omistatavad Itaalia riigile. Selles osas väidab hageja, et FITD rakendas meetmeid vabatahtlikult ja komisjoni seisukoht, et Banca d’Italia on (väidetavalt) riigi vahendeid käsutav organ, on ekslik ega vasta ülesannetele, mida keskpank Itaalia õiguskorras tegelikult täidab. Banca d’Italia tegevuse eesmärk on tagada aruka ja usaldusväärse juhtimise põhimõtete järgimine, puhas seadustele ja muudele õigusaktidele vastavuse kontroll, piiramata valikuid, mis kuuluvad nende isikute privaatautonoomia alla, kelle üle Banca d’Italia järelevalvet teostab. Lisaks nende asjaoludega, mille komisjon on esitanud ja mis tema sõnul kinnitavad avaliku võimu sekkumist Tercase huvides, ilmselgelt ei saa komisjoni järeldusi põhistada.
4.
Neljanda väitega osutab hageja ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumisele, kuna turumajanduse tingimustes tegutseva eraettevõtja kriteeriumi on kohaldatud valesti ja asjaolusid arvestamata. Selles osas väidetakse, et komisjon ei kontrollinud, kas FITD meede vastab või ei vasta majandusliku otstarbekuse kriteeriumile, kui võtta arvesse neid asjaolusid, mida FITD hoolega silmas pidas, kui ta võimalikke meetmeid eelnevalt hindas ja kaalus. Täpsemalt kaebab hageja selle peale, et komisjon ei kontrollinud, kas sarnastes tingimustes oleks sama suur eraettevõtja nagu FITD rakendanud samasuguseid majanduslikke meetmeid nagu need, mille ta on vaidlustanud. Lõpuks see, et hoiustajatele hüvitiste maksmise kulud jäeti erainvestori kriteeriumi kohaldamisel kõrvale – selles avalduvad kohustused, mida riik peaks avaliku võimu võimu teostajana kandma – ei ole käesoleval juhul põhjendatud ja on vastuolus Euroopa Liidu kohtute uuema kohtupraktikaga.
5.
Viienda väitega esitab hageja põhjendused, mille kohaselt komisjon tegi ilmselge hindamisvea, kui ta leidis, et asjaomased meetmed on siseturuga kokkusobimatud. Täpsemalt eksis komisjon järelduses, et allutatud võlainstrumentide väärtuse vähendamine, mis oli ratione temporis ette nähtud 2013. aasta pangateatises, on määrava tähtsusega nõue, mille alusel saanuks järeldada, et meetmed on siseturuga kooskõlas. Eelkõige ei võtnud ta arvesse, et õiguslikult ei ole võimalik sundida allutatud võlakirjade omanikku kulude katmises osalema. Peale selle jättis komisjon arvesse võtmata meetmetega seotud kulusid oli juba märkimisväärselt vähendatud kulude jaotamisega (burden sharing). Meetmete kokkusobivus ilmneb ka Tercase rentaabluse taastamise kavast ja sellest, et võeti meetmeid FITD sekkumisest tuleneva konkurentsi väidetava kahjustamise mõju piiramiseks. Seega osutab hageja ja ilmselgetele puudustele asja uurimisel.
6.
Kuuendas väites osutab hageja eksimusele faktilistes asjaoludes ja väära õigusliku kvalifikatsiooni andmisele selles, et nõuti 30 miljoni euro suuruse tagatise väljamaksmist ja et see meede kujutas endast Tercasele antud toetust ja seega riigiabi.
7.
Lõpetuseks leiab Tercas seitsmendas väites, et on rikutud määruse (EL) nr 2015/1589 artikli 16 lõiget 1, kuna komisjon on pannud Itaalia riigile kohustuse abi tagasi nõuda hoolimata sellest, et see on vastuolus õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega, mis on liidu õiguse üldpõhimõtted.