4.7.2016
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 243/49
13. mail 2016 esitatud hagi – Yanukovych versus nõukogu
(Kohtuasi T-244/16)
(2016/C 243/55)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled:
Hageja: Viktor Fedorovych Yanukovych (Kyiv, Ukraina) (esindaja: T. Beazley, QC)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu
Hageja nõuded:
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada nõukogu 4. märtsi 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/318, millega muudetakse otsust 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT 2016, L 60, lk 76) osas, milles see puudutab hagejat;
—
tühistada nõukogu 4. märtsi 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/311, millega rakendatakse määrust (EL) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT 2016, L 60, lk 1), kuna sellega ei tunnistatud määrust nr 208/2014 hagejat puudutavas osas kehtetuks;
—
mõista hageja kohtukulud välja nõukogult.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.
1.
Esimene väide, mille kohaselt puudus Euroopa Liidu Nõukogul (edaspidi „nõukogu”) vaidlustatud meetmete võtmiseks sobiv õiguslik alus. Esiteks ei vasta vaidlustatud meetmed tingimustele, mille alusel saab nõukogu tugineda ELL artiklile 29. Muu hulgas järgmistel põhjustel: (i) nõukogu tugines sõnaselgelt eesmärkidele (õigusriigi põhimõtte järgimine ja inimõiguste austamine Ukrainas), mis on üksnes ebaselged väited ja ei saa õiguspäraselt olla nende meetmete õiguslik alus; (ii) õiguslikul alusel, millele nõukogu soovib tugineda, puudub piisav seos käesoleva asja asjaolude puhul nõutava kohtuliku kontrolli kriteeriumiga; ja (iii) piiravate meetmete kohaldamine hageja suhtes tähendab tegelikult Ukraina uue režiimi käitumise toetamist ja õigustamist, mis omakorda kahjustab õiglast protsessi ning õigusriigi põhimõtet, mida rikub ka see režiim; lisaks on sellega loodud alus edaspidiseks inimõiguste süstemaatiliseks rikkumiseks. Teiseks ei olnud täidetud ELTL artiklile 215 tuginemise tingimused, kuna puudus kehtiv otsus ELL V jaotise peatüki 2 tähenduses. Kolmandaks puudus piisav seos, et saaks hageja vastu tugineda ELTL artiklile 215.
2.
Teine väide, mille kohaselt kuritarvitas nõukogu oma võimu. Nõukogu tegelik eesmärk vaidlustatud meetmete võtmisel oli praeguse Ukraina režiimi poolehoiu võitmine (nii et Ukraina jätaks tihedamate sidemete loomist ELiga) ja mitte need eesmärgid/põhjendused, mis toodi välja vaidlustatud meetmetes.
3.
Kolmas väide, et nõukogu ei esitanud põhjendusi. Vaidlustatud meetmetes hageja nimekirja lisamiseks „esitatud põhjendused” (lisaks sellele, et need olid valed) olid formaalsed, asjakohatud ja ei olnud piisavalt üksikasjalikud.
4.
Neljas väide, mille kohaselt ei vasta hageja kriteeriumidele, mis olid kõnealusel ajal ette nähtud isiku nimekirja kandmiseks.
5.
Viies väide, et nõukogu tegi ilmselgeid hindamisvigu, kui ta hõlmas vaidlustatud meetmetega ka hageja. Kandes hageja uuesti nimekirja, tegi nõukogu ilmse vea, sest „esitatud põhjenduste” ja nimekirja kandmiseks asjakohaste kriteeriumide vahel puudub ilmselgelt seos.
6.
Kuues väide, mille kohaselt rikuti hageja kaitseõigusi ja/või talle ei antud tõhusat õiguskaitset. Muu hulgas ei kuulanud nõukogu hagejat enne uuesti nimekirja kandmist piisavalt ära ja hagejale ei antud piisavalt ja õiglaselt võimalust vigu parandada või esitada teavet, mis on seotud tema isikuga.
7.
Seitsmes väide, et rikuti hageja õigust omandile tulenevalt EL põhiõiguste harta artikli 17 lõikest 1, kuna muu hulgas piiratakse piiravate meetmetega seda õigust ebaõiglaselt ja ebaproportsionaalselt ka seetõttu, et (i) puuduvad tõendid selle kohta, et hageja poolt väidetavalt omastatud vara oleks Ukrainast välja viidud; ja (ii) hageja kogu vara külmutamine ei ole ei vajalik ega proportsionaalne, sest Ukraina ametiasutused on nüüd arvestanud välja väidetava kahju suuruse, mis on hageja suhtes pooleliolevate kriminaalmenetluste aluseks.