25.7.2016
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 270/53
25. mail 2016 esitatud hagi – Kreeka versus komisjon
(Kohtuasi T-272/16)
(2016/C 270/61)
Kohtumenetluse keel: kreeka
Pooled
Hageja: Kreeka Vabariik (esindajad: G. Kanellopoulos, O. Tsirkinidou, Α. Vasilopoulou ja D. Ntourntoureka)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
Tühistada vaidlusalune komisjoni rakendusotsus, mis on vastu võetud 17. märtsil 2016 ja mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames ning mis tehti teatavaks numbri C(2016) 1509 all ning avaldati Euroopa Liidu teatajas 22.3.2016, L 75, lk 16:
a)
osas, milles vaidlusaluse otsuse kohaselt ei kata Euroopa Liidu rahastamine kulusid kogusummas 166 797 866,22 eurot, mis tekkisid tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste sektoris taotlusaastatel 2012 ja 2013, ja kus see sätestab konkreetselt, et 1) kohaldatakse 25 % kindla määraga finantskorrektsiooni 2012. aasta kohta ja 2) kindla määraga finantskorrektsiooni ja erifinantskorrektsiooni 2013. aasta kohta;
b)
osas, milles vaidlusaluse otsuse kohaselt ei kata Euroopa Liidu rahastamine kulusid kogusummas 3 880 460,50 eurot, mis tekkisid sektoris: EAFRD maaelu arengu 1. + 3. telg — investeerimisega seotud meetmed (2007–2013), ja kus see sätestab konkreetselt, et 1) kohaldatakse 5 % kindla määraga finantskorrektsiooni taotlusaastate 2010-2013 kohta meetme 125 osas ning 2) erifinantskorrektsiooni taotlusaastate 2011-2013 kohta;
c)
osas, milles sellega ei ole täielikult täidetud Euroopa Liidu Üldkohtu 19. novembri 2015. aasta jõustunud otsust kohtuasjas T-107/14 ja ei ole Kreeka Vabariigile selle kohtuotsuse alusel viivitamatult tagasi makstud 29 366 975,06 euro suurust summat; ning
—
mõista kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hageja põhjendab oma hagi kaheksa väitega.
Mis konkreetselt puudutab 166 797 866,22 euro suurust finantskorrektsiooni seoses kuludega, mis tekkisid tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste sektoris tegevusaastatel 2012 ja 2013, siis esitab Kreeka Vabariik kolm väidet.
Esimene väide, et taotlusaasta 2012 kohta kohaldatud finantskorrektsioon rajaneb määruse nr 796/2004 (1) [ning hilisemal määruse nr 1120/2009 (2) artikli 2 punkti c] vääral tõlgendamisel ja kohaldamisel.
Teine väide, mis samuti käsitleb taotlusaasta 2012 kohta kohaldatud finantskorrektsiooni ja mille kohaselt tõlgendati ja kohaldati dokumendis VI/5530/1997 sisaldunud suuniseid vääralt seoses küsimusega, kas olid täidetud tingimused 25 % finantskorrektsiooni kohaldamiseks 2012. aasta kohta; teiseks toob hageja välja, et komisjon ületas tal oleva kaalutlusõiguse piire ning rikkus samal ajal proportsionaalsuse põhimõtet (osa A) ning arvutas finantskorrektsiooni valesti (osa B).
Kolmas väide, mis puudutab taotlusaasta 2013 kohta kohaldatud finantskorrektsiooni, ja milles hageja väidab, et see on õigusvastane, kuritarvituslik ja vastuoluline, rajaneb dokumendis VI/5530/1997 sisaldunud suuniste vääral tõlgendamisel ja kohaldamisel ning rikub hea halduse, proportsionaalsuse ja ne bis in idem põhimõtteid ning kaitseõigusi.
Mis puudutab seejärel finantskorrektsiooni sektoris: EAFRD maaelu arengu 1. + 3. telg — investeerimisega seotud meetmed (2007–2013), siis esitab hageja neli väidet.
Neljas ja viies väide, mis käsitlevad meetme 125 osas kohaldatud finantskorrektsiooni, ja milles hageja väidab, et puudus õiguslik alus, põhjendus ja tehti faktivigu, kuivõrd haldusasutus tegutses täiesti legitiimselt ja täievoliliselt oma pädevusi kasutades (neljas väide), ning et 5 % kindla määraga finantskorrektsiooni kohaldamine taotlusaastal 2010 summas 506 480,19 eurot rikkus määruse nr 1290/2005 (3) artiklit 31, sest tegemist on kulutustega, mis tehti rohkem kui 24 kuud enne seda, kui komisjon teavitas kirjalikult tema läbiviidud kontrolli tulemustest.
Kuues väide, mis käsitleb meetme 121 osas kohaldatud finantskorrektsiooni, ja milles hageja väidab, et otsus on õigusvastane, sest kohaldatud korrektsioon ja selle arvutamisel – analoogia alusel määruse nr 809/2014 (4) artikliga 63 – kasutatud meetod on vastuolus määruse nr 1290/2005 artikliga 31 ja komisjoni dokumendis VI/5530/1997 sisaldunud suunistega; teisalt märgib hageja, et niisuguse korrektsiooni kohaldamine toob kaasa tuvastatud rikkumistega võrreldes ebaproportsionaalseid tagajärgi. Teise võimalusena, mis puudutab sama meedet, väidab hageja oma seitsmendas väites, et puudus õiguslik alus; et vaidlustatud otsus ei olnud põhjendatud ning et rikuti liidu dokumendis VI/5530/1997 sisaldunud suuniseid.
Kaheksas väide, mille kohaselt rikuti ELTL artiklit 266 seoses komisjoni kohustusega võtta meetmed, et täita Üldkohtu otsust Kreeka Vabariigile 29 366 975,06 euro suuruse summa tagasi maksmata jätmise kohta pärast Üldkohtu otsust kohtuasjas T-107/14; hageja väidab veel, et rikuti hea halduse, õiguskindluse ning komisjoni ja liikmesriikide lojaalse koostöö põhimõtteid.
(1) Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid (ELT 2004, L 141, lk 18, ELT eriväljaanne 03/44, lk 243).
(2) Komisjoni 29. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1120/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) III jaotises sätestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT 2009, L 316, lk 1).
(3) Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1290/2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT 2005, L 209, lk 1).
(4) Komisjoni 17. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT 2014, L 227, lk 69).