25.7.2016
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 270/56
27. mail 2016 esitatud hagi – Saleh Thabet versus nõukogu
(Kohtuasi T-274/16)
(2016/C 270/63)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Suzanne Saleh Thabet (Kairo, Egiptus) (esindajad: barrister B. Kennelly ja barrister J. Pobjoy ning solicitor G. Martin ja solicitor M. Rushton)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada nõukogu 18. märtsi 2016. aasta otsus (EVJP) 2016/411, millega muudetakse otsust 2011/172/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta olukorra tõttu Egiptuses (ELT 2016 L 74, lk 40), hagejat puudutavas osas;
—
tuvastada, et nõukogu 21. märtsi 2011. aasta otsuse 2011/172/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta olukorra tõttu Egiptuses (ELT 2011 L 76, lk 63) artikli 1 lõige 1 ja nõukogu 21. märtsi 2011. aasta määruse (EL) nr 270/2011 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses (ELT 2011 L 76, lk 4) artikli 2 lõige 1 ei ole hageja suhtes kohaldatavad, ning seetõttu tühistada otsus (ÜVJP) 2016/411 hagejat puudutavas osas,
—
mõista hageja kohtukulud välja nõukogult.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.
1.
Esimene väide, milles leitakse, et nõukogu ei ole nimetanud sobivat õiguslikku alust otsuse 2011/172/ÜVJP (edaspidi „otsus”) artikli 1 lõikele 1 ja määruse (EL) nr 270/2011 (edaspidi „määrus”) artikli 2 lõikele 1. Ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et nõukogu oleks vaidlustaud otsuse vastuvõtmisel vaadanud üle otsuse artikli 1 lõike 1 õigusliku aluse, sõltumata otsuse artiklis 5 kehtestatud sõnaselgest kohustusest nii toimida. Asjaolu, et artikli 1 lõikel 1 võis olla kehtiv õiguslik alus, mil see 21. märtsil 2011 esimest korda vastu võeti, ei anna sättele kestvat õiguslikku alust kuni aastani 2016 või kauem.
2.
Teine väide, milles leitakse, et rikutud on hageja õigust vastavalt ELL artiklile 6 koostoimes ELL artiklitega 2 ja 3 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 47 ja 48, kuna nõukogu eeldas, et kohtumenetlus Egiptuses oli kooskõlas põhiliste inimõigustega.
3.
Kolmas väide, milles leitakse, et nõukogu tegi ilmseid hindamisvigu, kui järeldas, et otsuse artikli 1 lõike 1 ja määruse artikli 2 lõike 1 kriteerium hageja lisamiseks oli täidetud.
4.
Neljas väide, milles leitakse, et nõukogu ei ole hageja taasnimetamist kohaselt põhjendanud.
5.
Viies väide, milles leitakse, et nõukogu rikkus hageja kaitseõigusi ja õigust heale haldusele ning tõhusale õiguskaitsevahendile. Eelkõige ei analüüsinud nõukogu hoolikalt ja erapooletult seda, kas taasnimetamist väidetavalt õigustanud põhjustel oli alus, võttes arvesse hageja avaldusi enne taasnimetamist.
6.
Kuues väide, milles leitakse, et nõukogu rikkus ilma põhjenduse ja proportsioonita hageja põhiõigusi, kaasa arvatud tema õigust omandile ja mainele. Nõukogu otsuse (ÜVJP) 2016/411 mõju on hageja jaoks kaugeleulatuv nii seoses tema omandi ja ülemaailmse mainega. Nõukogu ei ole tõendanud, et hageja varade ja majanduslike ressursside külmutamisel on või seda õigustab legitiimne eesmärk, ja veel vähem, et see on sellise eesmärgi suhtes proportsionaalne.