10.10.2016
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 371/19
3. augustil 2016 esitatud hagi – AEIM ja Kazenas versus komisjon
(Kohtuasi T-436/16)
(2016/C 371/21)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hagejad: L’application électronique industrielle moderne (AEIM) (Algrange, Prantsusmaa), Philippe Kazenas (Luxembourg, Luksemburg) (esindaja: advokaat B. Wizel)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hagejad paluvad Üldkohtul:
—
mõista kostjalt hageja kasuks välja 536 912 eurot, mis vastab rahalisele kahjule, mida ta kandis pöördumatute investeeringute tõttu seoses visiitidega enne hankelepingute sõlmimist, mis toimus õigusvastaselt;
—
mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud tulu 2 092 650 eurot seoses hankelepingutega, millele ta oleks võinud olla õigus, kui need oleks sõlmitud õiglaselt ja korruptsioonivabalt;
—
mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 85 000 eurot advokaaditasude eest, mida ta oli kohustatud maksma enda kaitsmiseks ja Euroopa ametniku korruptsiooni tõttu;
—
mõista kostjalt hageja kasuks välja 150 000 eurot mittevaralise kahju eest;
—
mõista kostjalt hageja kasuks välja intress kõikidele nendelt summadelt alates detsembrist 2005, mis on rikkumisperioodi lõpp;
—
mõista kostjalt välja hüvitis käesoleva kohtuastme menetlusega seotud advokaadikulude eest summas 75 000 eurot ja
—
mõista kostjalt välja viivis alates tehtava kohtuotsuse kuulutamise kuupäevast;
—
mõista kohtukulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Hagejad viitavad Euroopa Komisjoni ametniku õigusvastasele tegevusele hankelepingute sõlmimisel, kes tekitas neile otseses seoses selle tegevusega suurt kahju, mille hüvitamist nad nõuavad.
Nad on seega seisukohal, et täidetud on Euroopa Liidu lepinguvälise kahju tekkimise kolm tingimust, see tähendab institutsiooni või tema töötaja õigusvastane tegevus, tegelik kahju ning põhjuslik seos selle töötaja tegevuse ja viidatud kahju vahel.
Käesolevas asjas väidavad nad, et Euroopa ametniku korruptsioon hankelepingute sõlmimisel on võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete piisavalt selge rikkumine, mida hankija hankemenetlustes kõikide pakkujate suhtes peab järgima.
Hageja leiavad, et kõnealuste hankelepingute õigusvastane sõlmimine tekitas tegeliku kahju äriühingule AEIM, kellega sõlmiti lepingud vaid ohtlikuks peetavates riikides, mida kaks äraostvat pakkujat ei tahtnud, ning kui kõik lepingud oleks sõlmitud korruptsioonivabalt, oleks need olnud õigus saada nimetatud äriühingul, kuna ta tegi ainsana ausa pakkumuse.
Nad tuginevad komisjoni hea halduse põhimõttele, mille järgimisel käesolevas asjas esines olulisi puudusi, ning õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele, mis laieneb kõigile ettevõtjatele, kellel institutsioon on tekitanud põhjendatud ootused.
Hageja leiavad, et lisaks rahalisele kahjule on neile tekitatud ka mittevaralist kahju, mis tekkis eelkõige maine kahjustamisest ja kohustusest kaitsta end süüdistuste eest, mis osutusid ebaõigeks ja väljamõelduks.
Full & Egal Universal Law Academy