14.8.2017
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 269/25
16. mail 2017 esitatud hagi – PC versus EASO
(Kohtuasi T-610/16)
(2017/C 269/37)
Kohtumenetluse keel: soome
Pooled
Hageja: PC (esindaja: advokaat L. Railas)
Kostja: Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO)
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada katseaja negatiivne hindamisaruanne ja kohustada EASOd koostama hageja kohta uus hindamisaruanne, millega kinnitatakse hageja ametikohale;
—
tühistada otsus EASO/ED/2015/358;
—
tuvastada, et hageja teenistust vabastamises ei osalenud teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutus;
—
tühistada otsus EASO/HR/2015/607, millega lõpetati hageja teenistussuhe katseaja lõppedes, mille järelm on, et hageja teenistussuhe jätkus katkematult 1.3.2015–28.2.2020 (lepingus ette nähtud teenistussuhte lõppemise kuupäev);
—
kui EASO ei saa ennistada hageja teenistussuhet, siis kohustada EASOd hüvitama hagejale ekslikust otsusest tulenenud kahju, makstes hagejale kahjuhüvitisena palk, palgalisa ja tööandja tasutavad pensioni sissemaksed ajavahemiku 1.12.2015–28.2.2020 eest;
—
kui EASO ennistab hageja teenistussuhte, siis kohustada EASOd tasuma hagejale kahjuhüvitisena palk, palgalisa ja tööandja tasutavad pensioni sissemaksed ajavahemiku eest, mil ta alates 1. detsembrist 2015 ei saanud oma teenistusülesandeid täita;
—
mõista EASO-lt hageja kasuks välja ühe kuu palk ja tööandja tasutavad pensioni sissemaksed vastavalt kohtuasja F–113/13 punktile 5,ning;
—
mõista kohtukulud välja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametilt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.
1.
Esimene väide, mille kohaselt katseaja tulemuste hindaja eksis oma kaalutlusõiguse teostamisel, kui ta koostas katseaja negatiivse hindamisaruande ja kritiseeris aluseta avalikult hagejat. Hageja leiab, et EASO tuvastas ilma kohtupraktikale või muule õigusallikale üldse viitamata, et (igal) „hindajal on eriti suur kaalutlusõigus, kui ta hindab selliste isikute tööd, kelle kohta ta peab koostama aruande, kuna hindamisaruandes väljendab hindaja vabalt kujunenud seisukoht.“
2.
Teine väide põhineb sellel, et EASO on rikkunud katseaja hindamisaruande koostamisel õiglase hindamise põhimõtet. Katseaja hindamisaruanne, millel põhineb teenistusest vabastamise otsus, mis oli tehtud arvesse võtmata jättes „asjaolusid nagu need esinesid“, on vastuolus ELi personalieeskirjadega või EASO juhistega katseajal olevate isikute hindamise kohta ja jättis täielikult tähelepanuta hageja kirjalikud märkused katseaja hindamisaruande kohta.
3.
Kolmas väide, mille kohaselt on EASO rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet ja eksinud hageja kahjuks ELi personalieeskirjade sätete tõlgendamisel.
4.
Neljas väide, et EASO eksis kaalutlusõiguse kohaldamisel, kui ta allkirjastas ametliku ELi dokumendi EASO/ED/2015/358 (volituste delegeerimine), mis on õigusvastane, kuna puuduvad kohustuslikud EASO haldusnõukogu poolt vastuvõetud rakenduseeskirjad, mis kujutab endast ilmselget huvide konflikti ja mille kuupäev ei ole hageja väitel õige.
5.
Viies väide, et EASO kasutas katseaja hindamisaruandes ja sellele järgnevas menetluses dokumenti EASO/ED/2015/358, mis on kuupäevastatud tagantjärele.
6.
Kuues väide, et EASO on rikkunud kogu katseaja hindamismenetluse vältel hindamismenetluses kohaldatavaid menetluseeskirju ja haldusuurimiste korda ning rikkunud hageja kaitseõigust. Hageja väidab, et otsus katseaja hindamisaruande kohta oleks võinud olla vastupidine ehk positiivne, kui EASO ei oleks rikkunud ELi personalieeskirju ja EASO juhist katseajal olevate isikute hindamise kohta.
7.
Seitsmes väide põhineb sellel, et hageja esitas nõuetekohaselt oma märkused teenistussuhte lõpetamise õiguspärasuse vaidlustamiseks. Hageja leiab, et EASO otsus lõpetada tema teenistussuhe põhineb ekslikel hinnangutel ja EASO poolt katseaja hindamismenetluses tehtud vigadel, seal hulgas teenistussuhte lõpetamisotsuse tegija õigusvastane nimetamine, tema ebaprofessionaalsus ning kogemuste puudumine katseaja hindamiste kohta, katseaja hindamisel tehtud vead ja hageja esitatud kaebused ja kommentaarid.