17.10.2016
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 383/26
2. septembril 2016 esitatud hagi – Troszczynski versus parlament
(Kohtuasi T-626/16)
(2016/C 383/35)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Mylène Troszczynski (Noyon, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat M. Ceccaldi)
Kostja: Euroopa Parlament
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada Euroopa Parlamendi peasekretäri 23. juuni 2016. aasta otsus, mis on tehtud Euroopa Parlamendi juhatuse 19. mai ja 9. juuli 2008 muudetud redaktsioonis otsuse 2009/C 159/01 Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta artiklite 33, 43, 62, 67 ja 68 alusel, ja millega tuvastatakse hageja suhtes nõue summas 56 554,00 eurot tulenevalt alusetult makstud summadest seoses parlamendiliikmete assisteerimisega ning summa tagasi nõudmisel viidatakse põhimääruse rakendusmeetmete artiklile 68 ja finantsmääruse artiklitele 78, 79 ja 80;
—
tühistada dateerimata võlateade nr 2016-888, milles hagejale teatatakse, et tema suhtes on tuvastatud nõue vastavalt peasekretäri 23. juuni 2016. aasta otsusele ning et parlamendiliikme assisteerimiseks alusetult makstud summad nõutakse põhimääruse rakendusmeetmete artikli 68 ja finantsmääruse artiklite 78, 79 ja 80 kohaselt tagasi;
—
mõista kõik menetluskulud välja Euroopa Parlamendilt;
—
kohustada Euroopa Parlamenti maksma Mylène Troszczynski’le hüvitamisele kuuluvate kulude hüvitiseks 50 000 eurot.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.
1.
Esimene väide, et esinevad puudused vaidlustatud aktide formaalses õiguspärasuses. See väide jaguneb kolme ossa.
—
Esimene osa, et vaidlustatud aktid kuuluvad poliitilisi parteisid ja seega saadikuid käsitlevaid finantsotsuseid puudutavas osas Euroopa Parlamendi juhatuse, mitte peasekretäri pädevusse.
—
Teine osa, et Euroopa Parlamendi juhatuse pädevuses ei ole enda pädevuse üle otsustamine, mistõttu ta ei saa muuta selle olemust ja ulatust. Samas ei ole peasekretäril ühtegi korrakohast parlamendi juhatuse presidendi volitust, mis annab talle õiguse võtta vastu, allkirjastada ja teha teatavaks vaidlustatud otsuseid saadikuid puututavate finantsküsimustega seoses.
—
Kolmas osa, et vaidlustatud aktide vastuvõtja ei ole järginud põhjendamise nõuet. Seega ei hõlma antud põhjendus neis aktides esitatud faktilist olukorda ja selles on ületamatu vastuolu hageja assistendile ette heidetud teo, et ta tegutseb samal ajal kahel ametikohal, ja esituse vahel, et ta tegutseb ainult ühel ametikohal, millest eranditult lähtub peasekretär.
2.
Teine väide, et vaidlustatud aktidel on nende sisulist õiguspärasust mõjutavad puudused. See väide jaguneb üheksasse ossa.
—
Esimene osa, mille kohaselt ei esine neid tegusid, mida vaidlustatud aktide põhjendamiseks ette heidetakse.
—
Teine osa, mille kohaselt rikuti vaidlustatud otsuste vastuvõtmisega tõendamist ja tõendamiskoormist puudutavaid üldiseid õiguseeskirju ja põhimõtteid.
—
Kolmas osa, mille kohaselt rikub peasekretäri otsus alusetult saadu tagasimaksmise kohta proportsionaalsuse põhimõtet. Nõutud summat ei ole üksikasjalikult põhjendatud ning samuti ei ole põhjendatud selle arvutamise meetodit.
—
Neljas väide, et vaidlustatud aktidega rikutakse Euroopa Parlamendi kohalike assistentide poliitilisi õigusi.
—
Viies väide, et vaidlustatud aktidega on kuritarvitatud võimu, kuna peasekretär omistas endale finantsküsimuses sunniõiguse, mida tal ei ole, et piirata tegutsemisruumi saadikul, kelle puhul on avalikult ja kindlalt teada, et peasekretär ei jaga viimase ideid ja poliitilist programmi.
—
Kuues osa, et vaidlustatud aktid on diskrimineerivad ja neist nähtub kavatsus kahjustada hageja poliitilist tegevust, mistõttu esineb fumus persecutionis.
—
Seitsmes osa, et vaidlustatud aktid kahjustavad hageja kui Euroopa saadiku sõltumatust.
—
Kaheksas osa, et vaidlustatud aktidega on rikutud via electa põhimõtet ja sellega tekib OLAF-i erapoolikuse küsimus, kuivõrd viimati nimetatu teostab uurimisi kõikide nende Euroopa Parlamendi prantsuse saadikute suhtes, kes valiti Front National’i nimekirjast.
—
Üheksas osa, et vaidlustatud aktidega on rikutud õiguse üldpõhimõtet, et kriminaalmenetluse ajal ei jätkata tsiviilmenetlust (le pénal tient le civil en l’état), kuna alusetult makstud summade tagasinõudmise menetlus tuleks peatada kuni teiste menetluste, eelkõige Prantsusmaal toimuva menetluse lõppemiseni, ja rikutud on non bis in idem põhimõtet.
Full & Egal Universal Law Academy