24.10.2016
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 392/47
31. augustil 2016 esitatud hagi – Tšehhi Vabariik versus komisjon
(Kohtuasi T-627/16)
(2016/C 392/61)
Kohtumenetluse keel: tšehhi
Pooled
Hageja: Tšehhi Vabariik (esindajad: riigiametnikud M. Smolek, J. Pavliš ja J. Vláčil)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada komisjoni 20. juuni 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1059, mille kohaselt Euroopa Liidu poolne rahastamine ei kata teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (teatavaks tehtud numbri C(2016) 3753 all) (edaspidi „vaidlustatud otsus“), selles osas, mis ei kata kulusid, mida Tšehhi Vabariik kandis seoses ühtse pindalatoetuse kavaga (SAPS) kogusummas 84 272,83 eurot; selles osas, mis ei kata kulusid, mida Tšehhi Vabariik kandis seoses investeeringutega veinisektoris kogusummas 636 516,20 eurot, ja selles osas, mis ei kata kulusid, mida Tšehhi Vabariik kandis seoses nõuetele vastavuse tingimustega kogusummas 29 485 612,55 eurot;
—
mõista kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Oma hagi põhjenduseks esitab hageja seoses ühtse pindalatoetuse kavaga (SAPS) üheainsa väite, et rikuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta artikli 52 lõiget 1. Komisjon otsustas jätta kulud ELi poolsest rahastamisest välja, kuigi ELi või liikmesriigi õigusnorme ei olnud rikutud.
Seoses investeeringutega veinisektoris esitab hageja üheainsa väite, et rikuti määruse nr 1306/2013 artikli 52 lõiget 1. Komisjon otsustas jätta kulud ELi rahastamisest välja, kuigi ELi või liikmesriigi õigusnorme ei olnud rikutud.
Seoses nõuetele vastavuse tingimustega esitab hageja kaks väidet:
—
esimene väide, et rikuti määruse nr 1306/2013 artikli 52 lõiget 1. Komisjon otsustas jätta kulud ELi poolsest rahastamisest välja, kuigi ELi või liikmesriigi õigusnorme ei olnud rikutud.
—
teise võimalusena esitab hageja teise väite, et rikuti määruse nr 1306/2013 artikli 52 lõiget 2. Kuigi esimeses väites esitatud etteheited puudutavad ELi õiguse rikkumist (quod non), hindas komisjon vääralt selle rikkumise tõsidust ning rahalist kahju ELile.
Full & Egal Universal Law Academy