28.11.2016
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 441/20
Pieter De Meyeri jt 19. septembril esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 20. juuli 2016. aasta otsuse peale kohtuasjas F-113/15, Adriaen jt versus komisjon
(Kohtuasi T-667/16 P)
(2016/C 441/25)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellatsioonkaebuse esitajad: Pieter De Meyer (Brüssel, Belgia) ja 8 teist apellanti (esindaja: advokaat R. Rata)
Teine menetluspool: Euroopa Komisjon
Nõuded
Apellatsioonkaebuse esitajad paluvad Üldkohtul:
—
tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 20. juuli 2016. aasta otsus kohtuasjas F-113/15;
—
tühistada Euroopa Komisjoni ametisse nimetava asutuse 14. novembri 2014. aasta otsus, mis on avaldatud haldusteatajas nr 41-2014 ja millega kehtestatakse 2014. aasta edutamise raames edutatud ametnike nimekiri, selles osas, milles apellantide nimesid ei ole sellesse nimekirja kantud;
—
jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja apellatsioonkaebuse esitajate kohtukulud.
Väited ja peamised argumendid
Apellandid esitavad apellatsioonkaebuse põhjenduseks kolm väidet.
1.
Esimene väide, et apellantide esimese väite tagasilükkamisel põhjendamatuse tõttu on rikutud õigusnormi. Apellandid väidavad, et Avaliku Teenistuse Kohus on teinud seoses nende esimese väitega neli peamist viga:
—
esiteks asus Avaliku Teenistuse Kohus kehtiva kohtupraktikaga vastuolus seisukohale, et ta ei pea kontrollima ametisse nimetava asutuse tegevust, kui ametisse nimetav asutus kinnitab, et ta on oma õiguslikest kohustustest kinni pidanud;
—
teiseks tegi Avaliku Teenistuse Kohus vea, kui ta lükkas tõendina tagasi ühise järelevalvekomitee raporti ja ei arvestanud tõhusalt sellega, et ametisse nimetava asutuse kasutatud teabeallikates leiti tõendatult, et olukorrad ei ole võrreldavad;
—
kolmandaks ignoreeris Avaliku Teenistuse Kohus valesti ja põhjendamata apellantide esitatud argumenti ja tõendeid ametisse nimetava asutuse grammatilise hindamismetoodika matemaatilise kontrollimise kohta ning kogu nende esimese väite esimest osa;
—
neljandaks tegi Avaliku Teenistuse Kohus vea, kui ta eeldas, et tõhusa teenete võrdleva hindamise puudumine ei saa viia edutamisotsuse tühistamiseni.
2.
Teine väide, et Avaliku Teenistuse Kohus on teinud vea seoses nende teise väitega:
—
esiteks, kui ta põhjendamata piiras personalieeskirjade artikli 25 kohaldamisala ja apellandi Euroopa Liidu õigusest tulenevaid põhiõigusi viisil, mis ei ühti liidu õiguslooja tahtega, ja
—
teiseks, kui ta lükkas ilmselgelt valedel kaalutlustel apellantide teise väite põhjendamatuse tõttu tagasi.
3.
Kolmas väide, et ei ole läbi viidud erapooletut ja tõhusat kohtulikku kontrolli, mis viis selleni, et rikuti apellantide õigust tõhusale õiguskaitsevahendile; apellandid väidavad, et:
—
esiteks esitas ettekandja kohtunik kohtuistungi ettevalmistavas ettekandes kahjustavaid väiteid, millega näitas üles subjektiivset kallutatust, mis otsustas ette ära apellantide väidete kohta tehtava lahendi;
—
teiseks ei tagandanud Avaliku Teenistuse Kohtu president kohtunikku ega saatnud asja arutamiseks teisele kohtu kojale, nõustudes, et vaidlustatud kahjustavad väited olid kopeeritud ja lisatud teisest kohtuasjast, millel on teised hagejad;
—
kolmandaks ignoreeris ja jättis Avaliku Teenistuse Kohus valikuliselt tähelepanuta olulised argumendid ja tõendid, ilma et ta oleks neid kaalunud või läbi vaadanud. Kokkuvõttes leiavad apellandid, et Avaliku Teenistuse Kohus on rikkunud nende õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, kuna ta ei viinud läbi erapooletut ja tõhusat kohtulikku kontrolli.