16.1.2017
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 14/42
3. novembril 2016 esitatud hagi – Paulini versus EKP
(Kohtuasi T-764/16)
(2017/C 014/51)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Jörn Paulini (Frankfurt Maini ääres, Saksamaa) (esindajad: advokaadid L. Levi ja M. Vandenbussche)
Kostja: Euroopa Keskpank (EKP)
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada 15. detsembri 2015. aasta otsus, mida on muudetud 10. veebruaril 2016 ja millega tehti hagejale teatavaks tema 2015. aasta töötasude ja hüvitiste iga-aastase läbivaatamise tulemused;
—
mõista hageja kasuks välja hüvitis varalise kahju eest, mida on kirjeldatud hagiavalduse punktides 99–103;
—
mõista hageja kasuks välja hüvitis mittevaralise kahju eest, mille suurus on hinnanguliselt 10 000 eurot;
—
mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.
1.
Esimese väite kohaselt on 2015. aasta töötasude ja hüvitiste iga-aastase läbivaatamise suunised (edaspidi „2015. aasta suunised“) õigusvastased, kuna nendega on rikutud diskrimineerimiskeeldu, teenistustingimuste artiklit 51 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 12 ja 21. Teise võimalusena väidetakse, et vaidlustatud otsus on õigusvastane, kuna sellega on rikutud 2015. aasta töötasude ja hüvitiste iga-aastase läbivaatamise suuniseid ning tehtud ilmselge hindamisviga.
Hageja leiab, et 2015. aasta suunised on õigusvastased, kuna need asetavad ebasoodsamasse olukorda töötajad, kelle töölkäimise võimalused on piiratud põhjustel, mis objektiivselt ei ole nende kontrolli all, näiteks haiguspuhkus, töötamine osalise tööajaga töövõimetuse tõttu või töökohustustest vabastamine seoses osalemisega personalikomitee töös (või mitme põhjuse koosesinemine), võrreldes kolleegidega, kes on tööandja käsutuses täistööajaga. Vaidlustatud otsus, mis on vastu võetud õigusvastaste suuniste alusel, on seega samuti õigusvastane.
Teise võimalusena, juhul kui 2015. aasta suunised on õiguspärased, leiab hageja siiski, et vaidlustatud otsusega on rikutud 2015. aasta suunised, kuna tema töölt puudumise aja arvessevõtmisega on teda diskrimineeritud, kuigi seda oleks tulnud käsitada hoopis positiivse suhtumise näitajana ja seega võtta töötasude ja hüvitiste iga-aastasel läbivaatamisel arvesse positiivse asjaoluna. Kui kõiki tegureid oleks 2015. aasta suunise kohaselt arvesse võetud, oleks see ilmselgelt pidanud andma töötasude ja hüvitiste läbivaatamisel soodsama tulemuse.
2.
Teise väite kohaselt on vaidlusalune otsus õigusvastane selles osas, mis puudutab töökohustustest vabastamisega personali esindamise ülesannete täitmise suhtes kohaldatavat valemit, kuna see ei neutraliseeri haiguspuhkuse tõttu puudumist ja on seega vastuolus 18. detsembri 2008. aasta otsuse, diskrimineerimiskeelu, harta artiklite 12 ja 21 ning teenistustingimuste artikliga 51. Teise võimalusena, juhuks kui 18. detsembri 2008. aasta otsus ei luba haiguspuhkust neutraliseerida, väidab hageja, et 18. detsembri 2008. aasta otsus on selles osas õigusvastane.
Hageja leiab, et EKP oleks pidanud neutraliseerima tema puudumise haiguspuhkuse tõttu, nagu see kajastub tema töökohustustest vabastamises 2015. aasta jaanuaris ja veebruaris, mil tema töötasude ja hüvitiste iga-aastase läbivaatamise arvutused seoses tema kui personalikomitee liikme tegevusega tehti 18. detsembri 2008. aasta otsuses sisalduva valemi ehk personalikomitee liikmete töötasude ja hüvitiste iga-aastase läbivaatamise valemi järgi seoses personalikomitee tegevusega.
Juhuks kui 18. detsembri 2008. aasta otsus sellist võimalust ei anna, vaidlustab hageja käesolevas menetluses teise võimalusena nimetatud otsuse õiguspärasuse kõnealuses osas, kuna personalikomitee liikmed, kelle vabastamine töökohustustest oleks tulnud tervislikel põhjustel puudumise tõttu ümber jaotada, on ebasoodsamas olukorras võrreldes täisajaga töötavate kolleegidega, kuigi nende töösooritused või -tulemused on sarnased, ja nad on ebasoodsamas olukorras põhjusel, et nad võtavad osa personalikomitee tööst.
3.
Kolmanda väite kohaselt on ümardamine toimunud vastuolus EKP 18. detsembri 2008. aasta otsusega, kuna 18. detsembri 2008. aasta otsus ei luba ümardamist personalikomitee liikmete osas. Teise võimalusena, juhul kui 18. detsembri 2008. aasta otsus lubab ümardamist personalikomitee liikmete osas, on see selles osas ilmselgelt põhjendamatu ja sobimatu.
Teise väitega vaidlustas hageja 18. detsembri 2008. aasta otsuse õiguspärasuse, kui seda tuleb tõlgendada nii, et see ei luba EKP-l töötasude ja hüvitiste iga-aastase läbivaatamise arvutusteks ette nähtud valemi kohaldamisel neutraliseerida hageja haiguspuhkust. Selle väite raames vaidlustas ta otsuse õiguspärasuse ainult sellest aspektist. Lisaks sellele on EKP-l tavaks ümardada valemi alusel saadud tulemus, et teisendada see astmeteks, ja seejärel teisendab ta need ümardatud astmed tagasi protsentidesse, et määrata kindlaks palgatõus, mille töötaja saab.
Hageja vaidlustab selle halduspraktika, millel puudub õiguslik alus kehtivate õigusaktide, eelkõige 18. detsembri 2008. aasta otsuse järgi. Teise võimalusena, juhul kui 18. detsembri 2008. aasta otsus lubab töötasude ja hüvitiste iga-aastase läbivaatamise tulemuste ümardamist personalikomitee liikmete osas, on otsus selles osas õigusvastane, kuna see on ilmselgelt põhjendamatu ja sobimatu.
Full & Egal Universal Law Academy