6.2.2017
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 38/42
4. detsembril 2016 esitatud hagi – PGNiG Supply & Trading versus komisjon
(Kohtuasi T-849/16)
(2017/C 038/56)
Kohtumenetluse keel: poola
Pooled
Hageja: PGNiG Supply & Trading GmbH (München, Saksamaa) (esindaja: advokaat M. Jeżewski)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada Euroopa Komisjoni 28. oktoobri 2016. aasta otsus Läänemere maagaasi torujuhtme projekti Ostseepipeline-Anbindungsleitung (OPAL) puhul teatavatest liidu õigusnormide nõuetest vabastuse andmise tingimuste muutmise kohta;
—
mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja neliteist väidet.
1.
Esimene väide: Rikutud on põhiõigusi ning väär hinnang on antud õigusaktile, millega algatati menetlus teatavatest liidu õigusnormide nõuetest niisuguse senikehtinud vabastuse muutmise kohta, mis anti maagaasi torujuhtme projektile Ostseepipeline-Anbindungsleitung (edaspidi „OPAL“) 2009. aastal Saksa reguleeriva asutuse Bundesnetzagentur’i otsuse alusel.
2.
Teine väide: puudus volitus võtta vastu otsus OPALile teatavatest liidu õigusnormide nõuetest tehtud vabastuse muutmise kohta.
3.
Kolmas väide: Valesti on tõlgendatud tingimusi, mille täitmisel võib maagaasi infrastruktuurile anda direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 lõike 1 alusel koostoimes artikli 2 punktiga 17 vabastuse:
—
Direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 lõike 1 kohaselt võib vabastuse anda üksnes ühendustorude, maagaasi veeldusjaamade ja gaasihoidlate suhtes. „Ühendustoru“ on seejuures ülekandetoru, mis ületab kas maa või õhu kaudu liikmesriikide vahelist piiri ja mille ainus otstarve on ühendada nende liikmesriikide siseriiklikke ülekandevõrke.
—
OPAL ei ole „ühendustoru“, kuna sellega ühendatud gaasijuhe Gazelle, mis läheb läbi Tšehhi territooriumi, on edastusjuhe, mille kaudu juhitakse gaasi OPAList tagasi Saksamaale.
4.
Neljas väide: Valesti on tõlgendatud tingimusi, mille täitmisel võib maagaasi infrastruktuurile anda direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 lõike 1 punkti b alusel koostoimes artikli 2 punktiga 33 vabastuse:
—
Reguleeriva asutuse poolt uuele olulisele infrastruktuurile vabastuse andmine eeldab, et investeeringul on niisugune riskitase, et seda ei tehtaks, kui nimetatud vabastus ei kehtiks.
—
Investeering, mille ese on OPALi ehitamine, on täielikult tehtud ja 13. juulil 2011 lõpule viidud; seega ei saa niisuguse riskiga enam tegemist olla.
5.
Viies väide: Valesti on tõlgendatud tingimusi, mille täitmisel võib maagaasi infrastruktuurile anda direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 lõike 1 punktide a ja e alusel vabastuse, ning seeläbi on loodud eeldus, mille kohaselt ei mõjuta reguleeriva asutuse poolt OPALi kasuks antud vabastus negatiivselt konkurentsi maagaasiturul.
6.
Kuues väide: Valesti on tõlgendatud tingimusi, mille täitmisel võib maagaasi infrastruktuurile anda direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 lõike 1 punkti a alusel vabastuse, ning seeläbi on loodud eeldus, mille kohaselt parandab reguleeriva asutuse poolt OPALi kasuks antud vabastus varustuskindlust siseturul.
7.
Seitsmes väide: Ei ole arvestatud asjaolu, et kui Saksa reguleeriv asutus Bundesnetzagentur võtab vastu otsuse vabastuse kohta direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 alusel, peab ta järgima ELTL artiklis 102 sätestatud nõudeid.
8.
Kaheksas väide: Rikutud on õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid.
9.
Üheksas väide: Rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet.
10.
Kümnes väide: Vabastuse objektiks olevat infrastruktuuri, mille staatus ei ole kooskõlas liidu õigusega, koheldakse soodsamalt.
11.
Üheteistkümnes ja kaheteistkümnes väide: Rikutud on ühelt poolt Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu artiklit 274 või artiklit 254.
12.
Kolmeteistkümnes väide: Võttes vastu otsuse, mis on vastuolus Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtetega, on rikutud ELTL artiklit 7 AEUV.
13.
Neljateistkümnes väide: Vastavalt ELTL artiklile 277 ei kuulu kohaldamisele direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkt 33 koostoimes artikli 36 lõikega 1, kuna sellega luuakse diskrimineeriv eristus selliste infrastruktuuride vahel, millele reguleerivad asutused võivad anda vabastuse, ja ülejäänud infrastruktuuride vahel, millele vabastust anda ei saa.