8.7.2019
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 230/2
Euroopa Kohtu (esimene koda) 8. mai 2019. aasta otsus (Oberster Gerichtshofi eelotsusetaotlus — Austria) — Österreichischer Gewerkschaftsbund, Gewerkschaft Öffentlicher Dienst versus Republik Österreich
(kohtuasi C-24/17) (1)
(Eelotsusetaotlus - Sotsiaalpoliitika - Vanuse alusel diskrimineerimise keeld - Direktiiv 2000/78/EÜ - Enne 18. eluaastat omandatud varasema töökogemuse arvestamata jätmine - Uus palga- ja kõrgemale palgaastmele tõusmise süsteem - Erineva kohtlemise säilitamine - Töötajate vaba liikumine - ELTL artikkel 45 - Määrus (EL) nr 492/2011 - Artikli 7 lõige 1 - Riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette varasemate teenistusperioodide osalise arvessevõtmise)
(2019/C 230/02)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Oberster Gerichtshof
Põhikohtuasja pooled
Nõude esitajad: Österreichischer Gewerkschaftsbund, Gewerkschaft Öffentlicher Dienst
Vastustaja: Republik Österreich
Resolutsioon
1.
Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikleid 1, 2 ja 6 koosmõjus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 21 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised tagasiulatuvalt jõustunud riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis vanuse alusel diskrimineerimise lõpetamiseks näevad ette teenistuses olevate lepinguliste teenistujate üleviimise uude palga- ja kõrgemale palgaastmele tõusmise süsteemi, milles määratakse nende esimene palgaaste uues süsteemis kindlaks viimase palgasumma põhjal, mida nad said vana süsteemi alusel.
2.
Juhul kui riigisiseseid sätteid ei saa tõlgendada kooskõlas direktiiviga 2000/78, peab liikmesriigi kohus oma pädevuse piires tagama isikutele sellest direktiivist tuleneva õiguskaitse ja direktiivi täieliku toime, jättes vajaduse korral kohaldamata sellega vastuolus oleva riigisisese õiguse sätte. Liidu õigust tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui on tuvastatud liidu õigusega vastuolus olev diskrimineerimine, ja kuni ei ole vastu võetud võrdset kohtlemist taastavaid meetmeid, eeldab võrdse kohtlemise taastamine sellises olukorras nagu põhikohtuasjas, et lepingulistele teenistujatele, kelle vana palga- ja kõrgemale palgaastmele tõusmise süsteem asetas ebasoodsamasse olukorda, antakse samad eelised, mis olid lepingulistel teenistujatel, kes olid selles süsteemis soodsamas olukorras, mis puudutab nii enne 18aastaseks saamist täitunud teenistusperioodide arvessevõtmist kui ka kõrgemale palgaastmele tõusmist, ning et sellest tulenevalt makstakse diskrimineeritud lepingulistele teenistujatele rahalist hüvitist summas, mis vastab erinevusele palgasummade vahel, mida asjaomane lepinguline teenistuja oleks diskrimineerimise puudumisel saanud ja mida ta tegelikult sai.
3.
ELTL artiklit 45 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määruse (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt võetakse lepingulise teenistuja palgastaaži kindlaksmääramisel varasemad teenistusperioodid, mis on täitunud teenistussuhtes Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Türgi Vabariigi või Šveitsi Konföderatsiooni kohaliku omavalitsuse üksuse või omavalitsusüksuste liiduga, liidu institutsiooniga või valitsusvälise organisatsiooniga, mille liige on Austria Vabariik, või muu sarnase üksusega, arvesse täies ulatuses, kuid mis tahes muu varasem teenistusperiood võetakse arvesse ainult kuni 10 aasta ulatuses, niivõrd kui see teenistusperiood on asjakohane.
(1) ELT C 112, 10.4.2017.
Full & Egal Universal Law Academy