17.9.2018
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 328/12
Euroopa Kohtu (esimene koda) 25. juuli 2018. aasta otsus (Conseil d’État’ eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – Messer France SAS, varem Praxair versus Premier ministre, Commission de régulation de l’énergie, Ministre de l’Économie et des Finances, Ministre de l’Environnement, de l’Énergie et de la Mer
(Kohtuasi C-103/17) (1)
((Eelotsusetaotlus - Maksualaste õigusaktide ühtlustamine - Direktiiv 92/12/EMÜ - Artikli 3 lõige 2 - Direktiiv 2003/96/EÜ - Artiklid 3 ja 18 - Energiatoodete ja elektrienergia maksustamine - Aktsiisid - Teise kaudse maksu esinemine - Tingimused - Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette elektrienergiaga varustamise avaliku teenuse maksu - Mõiste „eriotstarbeline“ - Maksustamise alammäärade järgimine))
(2018/C 328/13)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Conseil d’État
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: Messer France SAS, varem Praxair
Vastustajad: Premier ministre, Commission de régulation de l’énergie, Ministre de l'Économie et des Finances, Ministre de l’Environnement, de l’Énergie et de la Mer
Resolutsioon
1.
Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, artikli 18 lõike 10 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et kuni 1. jaanuarini 2009 kujutas selles direktiivis ette nähtud maksustamise alammäärade järgimine liidu õiguses sätestatud elektrienergia maksustamise eeskirjade hulgas endast ainsat kohustust, mis Prantsusmaal oli.
2.
Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta artikli 3 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et elektrienergia teise kaudse maksu kehtestamise võimalus ei sõltu ühtlustatud aktsiisi rakendamisest ja sellise maksu nagu põhikohtuasjas kokkusobivust direktiividega 92/12 ja 2003/96 tuleb teiste kaudsete eriotstarbeliste maksude esinemise väljaselgitamiseks hinnata direktiivi 92/12 artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimustest lähtudes, sest tegemist ei ole sellise aktsiisiga.
3.
Direktiivi 92/12 artikli 3 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellist maksu nagu põhikohtuasjas võib käsitada „teise kaudse maksuna“ seoses selle keskkonnaalase eesmärgiga, milleks on rahastada lisakulusid, mis on seotud kohustusega osta rohelist elektrienergiat; seevastu ei saa seda teha seoses selle maksu selliste territoriaalse ja sotsiaalse ühtekuuluvusega seotud eesmärkidega, nagu on tariifide geograafiline ühtlustamine ja elektrienergia hinna alandamine energiaostuvõimetutel majapidamistel, ning seoses selle maksu puhtalt halduseesmärkidega, eelkõige selliste riigiasutuste või institutsioonide nagu médiateur national de l’énergie või Caisse des dépôts et consignations haldustegevuskulud; seda kõike tingimusel, et eelotsusetaotluse esitanud kohus tuvastab, et on järgitud aktsiisi puhul kohaldatavaid maksustamiseeskirju.
4.
Liidu õigust tuleb tõlgendada nii, et asjaomased maksumaksjad võivad nõuda sellise maksu nagu põhikohtuasjas osalist tagastamist proportsionaalselt selle maksu tulu osaga, mida ei kasutata eriotstarbel, tingimusel, et asjaomased maksumaksjad ei ole maksu edasi kandnud oma klientidele; viimati nimetatud asjaolu tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul.
(1) ELT C 161, 22.5.2017.