15.4.2019
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 139/10
Euroopa Kohtu (suurkoda) 26. veebruari 2019. aasta otsus (Bundesfinanzhofi eelotsusetaotlus — Saksamaa) — X-GmbH versus Finanzamt Stuttgart — Körperschaften
(kohtuasi C-135/17) (1)
(Eelotsusetaotlus - Kapitali vaba liikumine - Kapitali liikumine liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel - Standstill-tingimus - Liikmesriigi regulatsioon, mis puudutab kolmandates riikides asuvaid vaheäriühinguid - Selle regulatsiooni muutmine, millele järgneb varasema regulatsiooni taaskehtestamine - Kolmandas riigis asuva äriühingu tulu, mis on saadud nõudelt liikmesriigis asuva äriühingu vastu - Kõnealuse tulu lisamine sellise maksukohustuslase maksubaasile, kes on liikmesriigis maksuresident - Kapitali vaba liikumise piirang - Põhjendatus)
(2019/C 139/07)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Bundesfinanzhof
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja ja kassatsioonkaebuse esitaja: X-GmbH
Vastustaja ja vastustaja kassatsioonimenetluses: Finanzamt Stuttgart — Körperschaften
Resolutsioon
1.
ELTL artikli 64 lõikes 1 ette nähtud standstill-tingimust tuleb tõlgendada nii, et ELTL artikli 63 lõige 1 ei takista seoses otseinvesteeringutega kapitali kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest liikumise suhtes sellise piirangu kohaldamist, mis sisuliselt eksisteeris 31. detsembril 1993 liikmesriigi õigusnormide alusel, kuigi selle piirangu kohaldamisala laiendati pärast seda kuupäeva osaluste suhtes, mis ei hõlma otseinvesteeringuid.
2.
ELTL artikli 64 lõikes 1 ette nähtud standstill-tingimust tuleb tõlgendada nii, et ELTL artikli 63 lõikes 1 sätestatud keeld kehtib seoses otseinvesteeringutega kapitali kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest liikumise piirangu suhtes, kui selle piirangu aluseks olevaid riigisiseseid maksuõigusnorme on pärast 31. detsembrit 1993 oluliselt muudetud seaduse vastuvõtmise tõttu, mis küll jõustus, kuid mis juba enne praktikas rakendamist asendati õigusnormidega, mis oma sisult on identsed 31. detsembril 1993 kehtinud normidega, välja arvatud juhul, kui selle seaduse rakendamine lükati edasi riigisisese õiguse alusel, mistõttu vaatamata seaduse jõustumisele ei kohaldatud seda ELTL artikli 64 lõikes 1 viidatud kapitali piiriülese liikumise suhtes; seda asjaolu peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.
3.
ELTL artikli 63 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt tulu, mille kolmandas riigis asuv äriühing saab ja mis ei pärine selle äriühingu enda tegevusest, nagu on tulu, mis kvalifitseeritakse selle regulatsiooni tähenduses „investeerimistuluna saadud vahetuluks“, lisatakse selles liikmesriigis asuva maksukohustuslase maksubaasile proportsionaalselt tema osalusega, kui maksukohustuslasele kuulub äriühingus vähemalt 1 % suurune osalus ning kui tulu maksustatakse selles kolmandas riigis madalama maksumääraga kui see, mis kehtib asjaomases liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui kehtib õiguslik raamistik, milles on muu hulgas ette nähtud lepingulised kohustused, mis annavad selle liikmesriigi maksuhaldurile pädevuse vajaduse korral kontrollida esitatud teabe tõelevastavust kõnealuse äriühingu kohta, selleks et tõendada, et maksukohustuslase osalus viimati nimetatud äriühingus ei ole fiktiivne vahend.
(1) ELT C 221, 10.7.2017.
Full & Egal Universal Law Academy