11.3.2019
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 93/4
Euroopa Kohtu (kolmas koda) 17. jaanuari 2019. aasta otsus (Kúria eelotsusetaotlus – Ungari) – SH versus TG
(Kohtuasi C-168/17) (1)
((Eelotsusetaotlus - Ühine välis- ja julgeolekupoliitika - Piiravad meetmed seoses olukorraga Liibüas - Selliste lepingute ahel, mis on sõlmitud eesmärgiga väljastada pangagarantii üksusele, kes on kantud varade külmutamise loetellu - Edasigarantiilepingute järgsete tasude maksmine - Määrus (EL) nr 204/2011 - Artikkel 5 - Mõiste „rahalised vahendid, mis on antud määruse nr 204/2011 III lisas mainitud üksuse käsutusse“ - Artikli 12 lõike 1 punkt c - Mõiste „tagatisnõue“ - Mõiste „isik või üksus, kes tegutseb artikli 12 lõike 1 punkides a või b osutatud isiku nimel“))
(2019/C 93/05)
Kohtumenetluse keel: ungari
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Kúria
Põhikohtuasja pooled
Hageja: SH
Kostja: TG
menetluses osales: UF
Resolutsioon
1.
Nõukogu 2. märtsi 2011. aasta määruse (EL) nr 204/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas artikli 5 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et:
—
seda kohaldatakse sellises olukorras nagu põhikohtuasjas, milles Euroopa Liidu pank peab maksma edasigarantiilepingu järgsed tasud Liibüa pangale, kelle nimi on kantud määruse III lisa loetellu, ja
—
seda ei kohaldata põhimõtteliselt sellises olukorras nagu põhikohtuasjas, milles liidu pank peab edasigarantiilepingu järgseid tasusid maksma Liibüa pangale, kelle nimi ei ole enam kantud määruse III lisa loetellu, või neid tasusid peab maksma üks liidu pank teisele liidu pangale, kui Liibüa panga poolt väljastatud pangagarantii on antud sellise üksuse kasuks, kes on nimetatud loetelus, välja arvatud juhul, kui selline makse viib makse saanud panga ja nimetatud loetellu kantud üksuse vahel esinevate õiguslike või finantsseoste tõttu selleni, et kõnealused tasud antakse kaudselt selle üksuse käsutusse.
2.
Määruse nr 204/2011 artiklit 12 tuleb tõlgendada nii, et:
—
selle esialgses redaktsioonis kohaldatakse seda, kui edasigarantiilepingute järgseid tasusid peab maksma Euroopa Liidu pank sellisele Liibüa pangale, kes on kantud määruse III lisa loetellu, ja kui neid peab maksma liidu pank Liibüa pangale, kes ei ole sellesse loetellu kantud, kui Liibüa panga väljastatud garantii on antud sellise üksuse kasuks, kes on nimetatud loetellu kantud, tingimusel, et Liibüa panka loetakse üksuseks, kes tegutseb Liibüa valitsuse kasuks; selle peab aga kindlaks tegema eelotsusetaotluse esitanud kohus;
—
redaktsioonis, mis tuleneb nõukogu 20. jaanuari 2014. aasta määrusest (EL) nr 45/2014, ei kohaldata seda, kui edasigarantiilepingute järgseid tasusid peab maksma liidu pank sellisele Liibüa pangale, kes on kantud määruse III lisa loetellu, ja kui neid peab maksma liidu pank Liibüa pangale, kes ei ole sellesse loetellu kantud, kui Liibüa panga väljastatud garantii on antud sellise üksuse kasuks, kes on sellesse loetellu kantud, kui need tasud maksti enne nimetatud määruse jõustumist, ja
—
nii esialgses redaktsioonis kui ka määruse nr 45/2014 järgses redaktsioonis ei kohaldata seda, kui edasigarantiilepingute järgsed tasud peab maksma üks liidu pank teisele liidu pangale.
3.
Määruse nr 204/2011 artikli 9 tuleb tõlgendada nii, et seda ei saa kohaldada selliste tasude maksmisele nagu need, mida tuleb maksta põhikohtuasjas käsitletud erinevate lepingute alusel.
4.
Nõukogu 18. jaanuari 2016. aasta määruse (EL) 2016/44, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibüas ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 204/2011, artikli 17 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et seda kohaldatakse edasigarantii tasudele, mida üks Euroopa Liidu pank peab maksma teisele liidu pangale sellises olukorras nagu põhikohtuasjas, kus lõplik väljamaksmine toimub pärast selle määruse jõustumist.
(1) ELT C 221, 10.7.2017.
Full & Egal Universal Law Academy