14.1.2019
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 16/13
Euroopa Kohtu (teine koda) 7. novembri 2018. aasta otsus (Raad van State eelotsusetaotlus – Madalmaad) – Coöperatie Mobilisation for the Environment UA, Vereniging Leefmilieu versus College van gedeputeerde staten van Limburg, College van gedeputeerde staten van Gelderland (C-293/17), Stichting Werkgroep Behoud de Peel versus College van gedeputeerde staten van Noord-Brabant (C-294/17)
(Liidetud kohtuasjad C-293/17 ja C-294/17) (1)
((Eelotsusetaotlus - Direktiiv 92/43/EMÜ - Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse - Erikaitsealad - Artikkel 6 - Kava või projektiga alale avaldatava mõju asjakohane hindamine - Lämmastiksaaste vastase võitluse riiklik programm - Mõisted „projekt“ ja „asjakohane hindamine“ - Sellist saastet tekitavate põllumajandusettevõtete individuaalsete lubade eelnev üldine hindamine))
(2019/C 16/15)
Kohtumenetluse keel: hollandi
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Raad van State
Põhikohtuasja pooled
Hagejad: Coöperatie Mobilisation for the Environment UA, Vereniging Leefmilieu
Kostjad: College van gedeputeerde staten van Limburg, College van gedeputeerde staten van Gelderland
menetluses osalesid: G. H. Wildenbeest, Maatschap Smeets, Maatschap Lintzen-Crooijmans, W. A. H. Corstjens (C-293/17)
ja
Hageja: Stichting Werkgroep Behoud de Peel
Kostjad: College van gedeputeerde staten van Noord-Brabant,
menetluses osalesid: Maatschap Gebr. Lammers, Landbouwbedrijf Swinkels, Pluimveehouderij Van Diepen VOF, Vermeerderingsbedrijf Engelen, Varkenshouderij Limburglaan BV, Madou Agro Varkens CV (C-294/17)
Resolutsioon
1.
Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et selliseid tegevusi nagu kariloomade karjatamist ja väetiste maapinnal või maapinnas kasutamist Natura 2000 alade läheduses võib kvalifitseerida „projektiks“ selle sätte tähenduses isegi siis, kui need tegevused ei kujuta endast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta artikli 1 lõike 2 punkti a tähenduses „projekti“, kuna nende puhul ei ole tegemist füüsilise sekkumisega looduskeskkonda.
2.
Direktiivi 92/43 artikli 6 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellist korduvat tegevust nagu väetiste maapinnal või maapinnas kasutamine, mis oli riigisisese õiguse alusel lubatud enne selle direktiivi jõustumist, võib pidada üheks ja samaks projektiks selle sätte tähenduses, mis on uuest loamenetlusest vabastatud, kui see kujutab endast ühtset tegevust, millele on iseloomulik ühine eesmärk ning eelkõige samades kohtades ja samal viisil jätkamine. Kui ühtsele projektile anti luba enne seda, kui selle sättega ette nähtud kaitsekord muutus asjaomase ala suhtes kohaldatavaks, võib selle projekti elluviimine kuuluda ikkagi kõnealuse direktiivi artikli 6 lõike 2 kohaldamisalasse.
3.
Direktiivi 92/43 artikli 6 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed programmilised õigusnormid, mis lubavad pädevatel asutustel anda projektidele luba selle sätte tähenduses „asjakohase hindamise“ alusel, mis viidi läbi juba eelnevalt ja mille käigus tunnistati lämmastiksaaste kindlaksmääratud üldkogus kõnealuste õigusnormide kaitse-eesmärkidega kooskõlas olevaks. See kehtib aga ainult juhul, kui kõnealuse hindamise teadusliku usaldusväärsuse põhjalik ja ulatuslik kontroll annab kindluse, et teaduslikust seisukohast ei esine põhjendatud kahtlust selle kohta, et ükski kava või projekt ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju; seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.
4.
Direktiivi 92/43 artikli 6 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus niisugused riigisisesed programmilised õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mille kohaselt vabastatakse teatud projektid, mis lämmastiksaaste osas ei ületa kindlat lävi- või piirväärtust, individuaalsest loakohustusest, kui riigisisene kohus on veendunud, et eelnevalt läbi viidud „asjakohane hindamine“ selle sätte tähenduses vastab kriteeriumile, et puudub teaduslikult põhjendatud kahtlus selle kohta, et need kavad või projektid ei avalda asjaomaste alade terviklikkusele negatiivset mõju.
5.
Direktiivi 92/43 artikli 6 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugused riigisisesed programmilised õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mille kohaselt on lubatud ellu viia teatud kategooriasse kuuluvaid projekte, nagu on käesoleval juhul väetiste maapinnal või maapinnas kasutamine ja kariloomade karjatamine, ilma et selleks oleks vaja taotleda luba ja seega asjakohaselt hindamata iga projekti mõju asjaomastele aladele, välja arvatud siis, kui objektiivsete asjaolude põhjal on võimalik kindlalt välistada võimalus, et kõnealused projektid võivad eraldi või koos muude projektidega avaldada neile aladele olulist mõju; seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.
6.
Direktiivi 92/43 artikli 6 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et selles sätestatud „asjakohasel hindamisel“ ei saa võtta arvesse selle artikli lõike 1 tähenduses „kaitsemeetmeid“, sama artikli lõike 2 tähenduses „ennetusmeetmeid“, spetsiaalselt sellise programmi tarbeks, nagu põhikohtuasjas käsitletud programm, võetud meetmeid või niinimetatud autonoomseid meetmeid, mis ei ole selle programmiga hõlmatud, kui neist meetmetest oodatav kasu ei ole selle hindamise ajal kindel.
7.
Direktiivi 92/43 artikli 6 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et meetmed, mis on kehtestatud selliste riigisiseste õigusnormidega, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mis sisaldavad eeskirju lämmastiksaastet põhjustavate põllumajandusettevõtete üle teostatava järelevalve ja nende kontrollimise kohta ning nende ettevõtete sulgemisega päädida võivate karistuste määramise võimalust, on selle sätte järgimiseks piisavad.
(1) ELT C 293, 4.9.2017.
Full & Egal Universal Law Academy