8.5.2017
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 144/20
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Ítélőtábla (Ungari) 1. veebruaril 2017 – Teréz Ilyés ja Emil Kiss versus OTP Bank Nyrt. ja OTP Faktoring Követeléskezelő Zrt.
(Kohtuasi C-51/17)
(2017/C 144/26)
Kohtumenetluse keel: ungari
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Fővárosi Ítélőtábla
Põhikohtuasja pooled
Hagejad: Teréz Ilyés, Emil Kiss
Kostjad: OTP Bank Nyrt., OTP Faktoring Követeléskezelő Zrt.
Eelotsuse küsimused
1.
Kas lepingutingimust – millega jäetakse vahetuskursi risk tarbija kanda ja mis on seetõttu, et lepingust on välja jäetud ebaõiglane lepingutingimus, mis nägi ette ostu- ja müügikursi vahe ja kohustuse kanda vastavat vahetuskursi riski, muutunud suure hulga lepingute puhul tekkinud kohtuvaidluste tõttu lepingutingimuste kehtetuks tunnistamisega seadusandja sekkumisest tulenevalt tagasiulatuva jõuga ex tunc lepingu osaks –, loetakse direktiivi 93/13/EMÜ (1) artikli 3 lõike 1 tähenduses lepingutingimuseks, mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud ja mis kuulub seetõttu selle direktiivi kohaldamisalasse?
2.
Kui lepingutingimus, millega jäetakse vahetuskursi risk tarbijale, kuulub direktiivi kohaldamisalasse, siis kas direktiivi artikli 1 lõikes 2 ette nähtud välistamise reeglit tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka lepingutingimust, mis vastab Euroopa Kohtu kohtuasjas RWE Vertrieb AG (C-92/11) tehtud kohtuotsuse punkti 26 tähenduses kohustuslikele õigusnormidele, mis on vastu võetud või jõustunud pärast lepingu sõlmimist? Kas nimetatud välistamisreegli kohaldamisalasse tuleb lugeda ka lepingutingimus, mis on muutunud ex tunc tagasiulatuva jõuga lepingu osaks pärast lepingu sõlmimist kohustusliku õigusnormi tagajärjel, millega heastatakse asjaolu, et leping on lepingutingimuse ebaõigluse tõttu tunnistatud kehtetuks, mistõttu ei ole seda võimalik täita?
3.
Kui olenevalt vastustest eelmistele küsimustele võib kontrollida, kas lepingutingimus, millega jäetakse vahetuskursi risk tarbija kanda, on ebaõiglane, siis kas direktiivi artikli 4 lõikes 2 nimetatud selges ja arusaadavas keeles koostamise nõuet tuleb tõlgendada nii, et see nõue on täidetud ka siis, kui täidetakse faktiliste asjaolude kirjelduses esitatud tingimustel seaduses sätestatud ja tingimata üldiselt sõnastatud teavitamiskohustust, või tuleb tarbijale teatada ka andmed riski kohta, mis on finantsasutusele teada või mida tal oleks lepingu sõlmimise ajal võimalik teada saada?
4.
Kas selguse ja arusaadavuse nõude ja direktiivi lisa punkti 1 alapunkti i seisukohast on direktiivi artikli 4 tõlgendamiseks oluline asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal olid lepingus sätestatud tingimused lepingu ülepoolselt muutmise õiguse ning ostu- ja müügikursi vahe kohta — mis hiljem osutusid ebaõiglaseks — koos tingimusega vahetuskursi riski kandmise kohta, nii et nende tingimuste kumulatiivse mõju tõttu ei saanud tarbija tegelikult üldse ette näha, kuidas maksekohustused edaspidi kujunevad, ega nende muutumise mehhanismi? Või ei tule hiljem ebaõiglaseks tunnistatud lepingutingimusi selle hindamisel, kas vahetuskursi riski sätestav lepingutingimus on ebaõiglane, arvesse võtta?
5.
Kui liikmesriigi kohus tunnistab lepingutingimuse, millega jäetakse vahetuskursi risk tarbija kanda, ebaõiglaseks, siis kas ta on siseriiklike õigusnormide kohaselt õiguslike tagajärgede kindlaksmääramisel kohustatud võtma omal algatusel arvesse – järgides poolte õigust arutamisele võistlevas menetluses – ka teiste lepingutingimuste ebaõiglast laadi, millele hagejad oma apellatsioonkaebuses ei ole tuginenud? Kas vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale kehtib omal algatusel toimimise põhimõte ka siis, kui hageja on tarbija, või kas dispositiivsuse põhimõte välistab tema puhul omal algatusel kontrollimise, arvestades tema positsiooni käsutusõiguse menetluses tervikuna ja menetluse eripära?
(1) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/2, lk 288).
Full & Egal Universal Law Academy