29.5.2017
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 168/20
Infineon Technologies AG 24. veebruaril 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 15. detsembri 2016. aasta otsuse peale kohtuasjas T-758/14: Infineon Technologies AG versus Euroopa Komisjon
(Kohtuasi C-99/17 P)
(2017/C 168/27)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Infineon Technologies AG (esindajad: Rechtsanwalt M. Klusmann ja Rechtsanwalt T. Lübbig)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
—
tühistada Üldkohtu (viies koda) 15. detsembri 2016. aasta otsus kohtuasjas T-758/14;
—
tühistada Euroopa Komisjoni 3. septembri 2014. aasta otsus nr C(2014) 6250 final (juhtum AT.39574 – Kiipkaardikiibid), Infineon Technologies AGd puudutavas osas;
—
teise võimalusena vähendada hagejale komisjoni 3. septembri 2014. aasta otsuse artikli 457 punkti a alusel määratud 82 874 000 euro suurust trahvisummat proportsionaalse suuruseni;
—
kolmanda võimalusena saata kohtuasi üldkohtusse uuesti läbivaatamiseks;
—
mõista kohtukulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Sisuliselt väidab hageja, et:
—
Üldkohus eiras oma kohustust vaidlustatud otsuse seaduslikkust piisavalt kontrollida, nagu on ette nähtud ELTL artiklis 263 TFEU, eeskätt seetõttu, et Üldkohus valis käesolevas asjas väära lähenemisviisi mittetäieliku ja valikulise kohtuliku kontrolli näol. Vaatamata sellele, et hageja oli vaidlustanud kõik otsuses käsitletud kontaktid, kontrollis Üldkohus vähem kui poolt nendest kontaktidest, jättes piisavalt ja objektiivselt põhjendamata, miks otsustati teatavaid kontakte kontrollida või mitte, ja omamata selleks mingit õiguslikku alust;
—
komisjon ja Üldkohus rikkusid mõlemad õigusnormi seoses ELTL artikli 101 kohaldamisega, eeskätt tehes järelduse hageja poolt objekti kaupa konkurentsi „üldise“ piiramise kohta, peamiselt turu üldiste suundumuste kohta teabevahetamise ja hinnakujunduse prognooside kaudu. Lisaks eirasid komisjon ja Üldkohus ühe ja kestva rikkumise tuvastamise tingimusi, nagu Euroopa Kohus oma kohtupraktikas neid kohaldab;
—
komisjon ja Üldkohus rikkusid mõlemad õigusnormi seoses hagejale määratud trahvi arvutamisega. Nimelt jättis Üldkohus arvesse võtmata oma enda mittetäieliku ja valikulise kontrolli (kontrollides vaid mõningaid vaidlusaluseid kontakte) mõju ja sellest tulenevalt jättis arvesse võtmata oma piiramatu pädevuse määratud trahvi osas. Üldkohus tegi veel ühe vea – ega esitanud piisavalt põhjendusi –, hõlmates oma arvutustes hageja SIM-kaardi väliseid sissetulekuid, mis viisid ülemäärase ja seega ebaproportsionaalse trahvi määramiseni.
Ülejäänud argumendid puudutavad Üldkohtu poolt mitut tõendite moonutamise juhtu, tõendamiskoormise väära omistamist seoses potentsiaalselt ebausaldusväärsete tõenditega, ja õigusnormi rikkumist seoses tõenditega, mida komisjon kasutas hageja vastu ning mida komisjoni menetluse käigus ei avaldatud.
—
Teise võimalusena rikub vaidlustatud otsus proportsionaalsuse põhimõtet eeskätt sellega, et Üldkohus ei nõustunud hagejale määratud trahvi piisava vähendamisega, tulenevalt tema piiratud osalusest kõnealuses rikkumises; et ta ei võtnud piisavalt arvesse kergendavaid asjaolusid ning et hagejale määratud trahvi lõplik summa oli ebaproportsionaalne.
Full & Egal Universal Law Academy