7.8.2017
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 256/2
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Berlin (Saksamaa) 2. mail 2017 – Evonik Degussa GmbH versus Saksamaa Liitvabariik
(Kohtuasi C-229/17)
(2017/C 256/02)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Verwaltungsgericht Berlin
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: Evonik Degussa GmbH
Vastustaja: Saksamaa Liitvabariik
Eelotsuse küsimused
1.
Kas „vesiniku tootmisega“ otsuse 2011/278/EL (1) I lisa punkti 2 tähenduses on tegemist ainult siis, kui kahest vesinikuaatomist H toodetakse keemilise sünteesi teel vesinikumolekul H2, või hõlmab tootmise mõiste ka seda, et vesinikku sisaldava gaaside segu puhul suurendatakse vesiniku H2 suhtelist osakaalu segus ilma sünteesita nii, et muud gaasilised komponendid eemaldatakse füüsikalisel või keemilisel teel selleks, et saada otsuse 2011/278/EL I lisa punkti 2 sõnastuse kohaselt „toode, mis on väljendatud netomüügiühikutes ja koosneb 100 % vaadeldavast ainest“?
2.
Kui esimesele küsimusele tuleb vastata nii, et tootmine ei hõlma vesiniku H2 suhtelise osakaalu suurendamist gaaside segus, siis tuleb täiendavalt küsida,
kas sõnastust „protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud vesiniku tootmisega ning vesiniku ja vingugaasi eraldamisega“ tuleb tõlgendada nii, et komisjoni 27. aprilli 2011. aasta otsuse 2011/278/EL I lisa punktis 2 määratletud vesiniku tootepõhise võrdlusaluse süsteemipiirid hõlmavad ainult mõlemaid elemente koos („ning“) või saab protsess „vesiniku ja vingugaasi eraldamine“ olla ka isoleeritult ainsa protsessina neis süsteemipiirides?
3.
Kui teisele küsimusele tuleb vastata nii, et protsess „vesiniku ja vingugaasi eraldamine“ saab neis süsteemipiirides olla ka isoleeritult ainsa protsessina, siis tuleb täiendavalt küsida,
kas protsessiga „vesiniku ja vingugaasi eraldamine“ on tegemist üksnes juhul, kui vesinik H2 eraldatakse ainult süsinikmonooksiidist CO (vingugaas), või on protsessiga „vesiniku ja vingugaasi eraldamine“ tegemist ka sellisel juhul, kui vesinikku ei eraldata mitte ainult süsinikmonooksiidist, vaid lisaks ka muudest ainetest – nagu süsinikdioksiid CO2 või CnHn?
4.
Kui kaebajal on kohtuotsuse alusel õigus täiendavate tasuta saastekvootide eraldamisele, siis tekib küsimus, kas Euroopa Kohtu 28. aprilli 2014. aasta otsuse (kohtuasjas C-191/14) resolutsiooni punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et
a)
liikmesriigi pädeva asutuse poolt enne 1. märtsi 2017 aastateks 2013–2020 eraldatavate saastekvootide kindlaksmääramiseks kohaldatakse otsuse 2013/448/EL esialgse redaktsiooni artikli 4 ja II lisa sektoriülest paranduskoefitsienti ja
b)
kohtu poolt pärast 1. märtsi 2017 aastateks 2013–2017 määratud täiendavalt eraldatavate saastekvootide kindlaksmääramiseks kohaldatakse otsuse 2013/448/EL esialgse redaktsiooni artikli 4 ja II lisa sektoriülest paranduskoefitsienti ja
c)
kohtu poolt pärast 1. märtsi 2017 aastateks 2018–2020 määratud täiendavalt eraldatavate saastekvootide kindlaksmääramiseks kohaldatakse otsuse 2013/448/EL alates 1. märtsist 2017 kehtiva redaktsiooni, see tähendab otsusega 2017/126/EL muudetud redaktsiooni artikli 4 ja II lisa sektoriülest paranduskoefitsienti?
(1) Komisjoni 27. aprilli 2011. aasta otsus, millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks (teatavaks tehtud numbri K(2011) 2772 all) (ELT L 130, lk 1).
Full & Egal Universal Law Academy