28.8.2017
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 283/22
HB jt 6. juunil 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 5. aprilli 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-361/14: HB jt versus Euroopa Komisjon
(Kohtuasi C-336/17 P)
(2017/C 283/31)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Apellandid: HB jt (esindaja: advokaat P. Brockmann)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Apellantide nõuded
Apellandid paluvad Euroopa Kohtul
1.
tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 5. aprilli 2017. aasta otsus kohtuasjas T-361/14: HB jt vs. komisjon, millega jäeti hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata ja mõisteti kohtukulud välja hagejalt, ning saata asi tagasi Euroopa Liidu Üldkohtule kohtuistungi kordamiseks,
teise võimalusena
2.
teha asjas ise otsus ja asuda seisukohale, et inimese ja looma vastastikune psühholoogiline mõju kuulub liidu pädevusse – juhul, kui ta leiab, et tal on selle kohta piisavalt teavet;
3.
mõista kohtukulud igal juhul välja Euroopa Komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Esimene väide: Poolte ärakuulamata jätmisega on rikutud menetlusnormi, ja nimelt
—
takistati advokaadist esindaja ja kohtunike teavitamist asjaolust, et esimene hageja ilmus õigeaegselt 27. septembri 2016. aasta kohtuistungile sellega, et kohtuametnik keelas esimese hageja alaealisel tütrel kohtusaali tulla ja kuna lapsehoidja hilines, keelati ka esimesel hagejal kohtusaali siseneda; vastupidi kohtuametniku väidetele, ei edastanud ametnik kohtunikele või esindajale ka teavet selle kohta, et esimene hageja on kohal;
—
ei teatatud ka teistele hagejatele, et nad peavad endast kohtusaalis aktiivselt märku andma selleks, et nende kohalolu arvesse võetaks; nimelt ilmusid nad kohtusaali enne kohtuistungi algust, kuid pärast kohtukutses märgitud kellaaega;
sellega takistati poolte ärakuulamist, mille kohta olid esitatud kirjalikud taotlused ning apellantide arvates tõi see paratamatult kaasa vale õigusliku hinnangu – täpsemalt hagi põhjendamatuse.
Teine väide: Menetlusnormi on rikutud ennatliku tõendite hindamisega, ja nimelt
—
lükati kõik taotlused esitada tõendeid tagasi ilma seda põhjendamata ja õigusliku aluseta;
—
ei antud luba selgitada iseäranis interdistsiplinaarseid küsimusi eksperdi abiga;
—
ei esitatud pooltele ei kirjalikke ega suulisi küsimusi,
seega tõi eelnev apellantide hinnangul kaasa vale õigusliku hinnangu – täpsemalt hagi põhjendamatuse.
Kolmas väide: Juhul kui Euroopa Kohus asub seisukohale, et eetika on igal juhul inimõigustega seotud küsimus ja tähtis integratsiooninõue, saab sisulise otsuse langetada ka toimiku alusel.